Ei ühtki päeva trennita. Ainult hulludele? (1)

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mees, kes jookseb iga päev – Robert Kraft ehk Kaaren –, koos tema eluloo talletaja Laura Lee Huttenbachi ehk Valge Välguga Floridas Miamis South Beachil.
Mees, kes jookseb iga päev – Robert Kraft ehk Kaaren –, koos tema eluloo talletaja Laura Lee Huttenbachi ehk Valge Välguga Floridas Miamis South Beachil. Foto: Laura Lee Huttenbach

Sport on omamoodi narkomaania – sellest võib tekkida sõltuvus. Kust ja kuidas muutub spordi tervistav mõju kahjustavaks ning kuidas seda õhkõrna piiri ära tabada?

Mida kuradit?! Hüva, saan aru, et mõned lähevad treenimisega lolliks, kaotavad end selle sisse sedavõrd, et ei suuda kahte-kolme päevagi spordita. Aga joosta rohkem kui neli kümnendit iga viimane kui päev kuraditosin kilomeetrit – see ei ole kangelastegu. See näib hullumeelsus, kas pole nii?

Seda jahmunum olin, kui leidsin niisugusest minu arust hullust hiljuti raamatu, ja liiati eestikeelse. Peab see olema inspiratsiooniks või vastupidi, hoopis hoiatuseks?

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles