Eelistad klaasikest veini matemaatikaülesannetele? Sa ei pea end süüdi tundma. Vähemalt ühe teadlase arvates teed sa nii hoopis oma ajule suure teene.
Üks alkohol, mille joomine võrdub aju «treenimisega»
5. august 2017, 19:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Livestrong kirjutab, et dr Gordon Sheperd on suisa nii suur veinifänn, et usub – veiniga saab treenida aju paremini kui ühegi teise asjaga maailmas. Ta kirjutas sellest isegi raamatu pealkirjaga «Neuroenology: How the Brain Creates the Taste of Wine» (tlk «Kuidas aju loob veini maitse»).
Sheperd on Yale’i ülikooli neuroteadlane. Tema sõnutsi ei ole asi mitte alkoholis või selles, kuidas see meie tundeid ja mõtteid mõjutab, vaid hoopis «väga aktiivses» veini maitsemise protsessis. Klaasi nuusutades, veini suus keerutades, seda nautides ja järelmaitset tajudes paneme me oma aju tööle, et luua veinile maitse. Sheperdi sõnul ei sisalda veinimolekulid tegelikult maitset, vaid maitse tekib viisist, kuidas vein aju stimuleerib. Ta toob võrdluseks selle, kuidas aju «näeb» värve. «Maitse pole veinis, maitse loob veini maitsja,» ütleb Sheperd. Asjad, mis veel veini maitse tekkimist mõjutavad, on näiteks meie vanus, sugu ja isegi sülje hulk, mida inimene toodab.
Sheperd muidugi manitseb, et vein pole selleks, et end täis juua. «Tegevuses peab olema rohkemat,» ütleb ta. «Kui sa võtad liiga suure lonksu, on süsteem üleküllastunud.» Liigne veinijoomine võib ajule kasu asemel kahju teha – 2004. aasta uuringu kohaselt riskivad inimesed, kes joovad üle kolme klaasi veini, mälukaotusega, tasakaalu kaotamisega ja vähenenud vaimse võimekusega.