Ajajuhtimise ekspert Ardo Reinsalu sõnul lööb enamuses meist aeg-ajalt välja väike perfektsionisti-kuradike, mis tähendab, et liigselt palju aega läheb detailide viimistlemisele ning muud tööd hakkavad kannatama.
Neli nippi perfektsionistile, et ajaga toime tulla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui räägime, et perfektsionism on halb, ei tähenda see, et oma asju ei pea korralikult tegema. Perfektsionist üritab lihtsalt saavutada täiuslikkust igas oma tegevuses ja siin hakkabki asi kokku varisema,» kirjutas Reinsalu portaalis ajajuhtimine.ee.
«Perfektsionismi nähtav tulemus on sageli see, et tööd võtavad plaanitust kauem aega, tähtaegadest ei peeta kinni ja tehtud saavad ainult osad ülesanded. Sellises olukorras tuuakse põhjuseks «aja puudumine» ja säilitatakse illusioon, et mina tegin kõik õigesti, mulle lihtsalt ei antud piisavalt aega. Tegemist pole mitte aja puudusega, vaid liigse täiuse püüdlusega liiga paljudes tegemistes või kõikide ülesannete üliprioriteetsuses,» selgitas ekspert.
Reinsalu andis neli soovitust, mida sellises olukorras ette võtta.
1) Kui tabad ennast soovilt midagi lõpmatult viimistleda, siis pane paberile kirja põhjused, miks sa seda teed.
Väga lihtne on enda peas veeretada mõtteid nagu «see vajab veel tegemist», «see siin on veel pooleli» või «ma ei näe piisavalt hea välja» või «ma ei saa sellega hästi hakkama». Pane kõik need arvamused kirja ja loe uuesti üle.
Tihti pole rohkem vajagi – taolisi utreeritud mõtteid must-valgel kirjapanduna üle lugedes saad isegi aru, et tegelikult ei saa see kõik tõsi olla. Ja kui kõik ei ole tõsi, siis mis üldse on? Mille alusel sa väidad, et see töö on tehtud halvasti?
2) Palu sõbral või kolleegil hinnata tehtavat tööd.
Kui nende hinnang on, et asi on lõpetatud või väga hea, siis on sul endal ka alust nii arvata. Me ise võime olla «asjas sees» ja leida lõputult viimistlemist vajavaid detaile. Sarnane olukord võib tekkida ka muudes valdkondades.
Näiteks paljud inimesed on enda suhtes (oma välimus, teadmised jmt) ülikriitilised, mis võib viia stressi ja depressioonini. Ka nende puhul võib aidata väline kinnitus, et asjad on korras. Me kõik vajame aeg-ajalt seljalepatsutust, et anda tehtud tööle objektiivne ja positiivne hinnang.
3) Alusta tegevustest, mis võtavad 20 protsenti ajast, aga annavad 80 protsenti tulemusest.
Perfektsionist kasutab tihti 80/20 protsendi reeglit tagurpidi! Kui reegel ütleb et 20 protsenti tegevust annab 80 protsenti tulemust, siis perfektsionist tegeleb eelkõige selle 80 protsendi osaga, mis annab ainult 20 protsenti tulemust.
Seetõttu on oluline alustada õigest otsast – tegevustest, mis võtavad 20 protsenti ajast, aga annavad 80 protsenti tulemusest. Ja kui siis jääb aega üle ja see on piisavalt oluline, võib tegeleda ülejäänud 80 protsendi asjadega, mis annavad 20 protsenti tulemusest. Alusta õigest otsast ja ülejäänu läheb kõik ise paika!
4) Küsi endalt, et MIKS peab mingi asi olema perfektne?
Kindlasti on valdkondi, kus peame saavutame perfektse tulemuse – näiteks kui saadame kosmonaudi kosmosesse, peab kõik olema detailideni viimistletud, et tagada tema turvaline tagasijõudmine.
Samas kui saadame ümbrikuga kirja, siis ei pea mark olema täpselt nurgas ja teksti ei pea joonlauaga sirgeks vedama. Küsi, et miks peab sinu käesolev asi olema täiuslik ja mis juhtub, kui ei ole. Täiuse vajadus on tihti lihtsalt illusioon, mida me endale püstitame küsimata, et miks see on vajalik. Ja lõppude lõpuks – küsi endalt, et kas tahad olla pigem perfektsionist või pigem õnnelik?
Reinsalu soovitas võtta üks näpunäide ja üks nädal korraga – kui see on ellu viidud, proovi järgmist. «Kõiki korraga rakendades võid jääda ajahätta ja seda just siin ju praegu vältida üritamegi,» märkis ta.