Disainer, kes julgeb eristuda: kui tunnen ennast ebakindlalt, panen kihvad kõrva

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Berbel Lätt.
Berbel Lätt. Foto: Skarbel

Skarbel ühendab endas meisterlikult säravsüütu portselani ja riukaliku ehtekunsti. Tootevalikust leiab portselanist käsitsi valmistatud kõrvarõngaid, kaelaehteid, käevõrusid, prosse ja muud. Ehetest õhkub nähtamatut väge, mis muudab kandja veelgi kaunimaks ja enesekindlamaks. Sama särav kui Skarbel ehted on nende looja Berbel Lätt, kelle pruunid silmad pilluvad sädemeid ja punased huuled on koguaeg naerul.

Osta.ee moeblogi püüdis Berbeli kinni ühe Maakri tänava väikeses kohvikus ja kasutas juhust esitada talle mõned küsimused.

Berbel, mis on Sinu lugu? Kuidas Sa portselani juurde jõudsid?

Üsna noorena avastasin, et mul on head modelleerimisoskused. Materjaliks kasutasin lapsena nii savi kui plastiliini. Aastaid hiljem Kunstiakadeemias graafilist disaini õppides, oli meil selline õppeaine nagu vormiarhitektoonika, kus savist tegime erinevaid miniskulptuurseid vorme, seal kinnistus see armastus kätega voolida. Nii oma seitse aastat tagasi sattusin Liisa Pähki juurde portselanehete valmistamise kursusele, kus tutvusin lähemalt selle imekauni valge materjaliga, mis oli modelleeritav nagu savi, kuid samas tunduvalt kaunim, ja sellest ajast sai käsi lõplikult portselanijumalale antud.

Miks just portselan? Mis Sind portselani juures võlub?

Mind võlub portselani valge värvus, läige ja puhtus. Minu silmis on tegu väärika ajaloolise materjaliga, millel on lõputuid võimalusi ja tohutu kapriisne iseloom. Mingis mõttes seostan seda materjali enda loomusega. Portselan on ajatu, kõrge temperatuuritaluvusega, kerge ja vastupidav ja samal ajal ka tohutult õrn.

Mind vihastab kui mõni valminud ese läheb katki ja siinkohal tulebki välja portselani suurim valupunkt. Materjal on ju küll iseenesest igavene, mis säilib aastasadu, ei põle tules jne, kuid piisab selle kapriisse eseme pillutamisest kõvale pinnale, kui see puruneb. Ideaalne on portselanist ehteid ja esemeid edasi pärandada, sest need ei muutu ajas.

Kellest või millest ammutad inspiratsiooni?

Skarbel Merihobuse kõrvarõngad
Skarbel Merihobuse kõrvarõngad Foto: Skarbel

Inspiratsiooni saab ikka elust enesest. Tihtipeale valmib mõni ese mõtte ajel, mõni mõne unenäo ajel. Kuid harvad ei ole ka juhud kui näen mingeid esemeid ja mõtlen, et oh, ma saaksin ju proovida, kas õnnestub sellist temaatikat ka valmis modelleerida.

Kord Itaalias oli mängus nagu visuaalsete piltide sõlm. Eelroaks pakuti polipo al prezzemolo (kaheksajalga peterselliga), märkasin kusagil tänaval kaheksajala kujutist, siis poest vett ostes jäid silma kalaleti ees vannis kaheksajalad. Kusagil kohvikus märkasin keraamilist kaheksajalga. Kuidagi jäi kogu nähtu mulle mälupilti ja sealt see mõte edasi arenes. See kohvikus nähud kaheksajalg jäi mu meeli häirima. Mõtlesin, et mis point on valmistada mingit eset, millel mingit funktsiooni ei ole. Et kaheksajalal on ju niipalju jalgu, iga jala otsa saaks midagi riputada. Mõeldud-tehtud ja sündisidki esimesed kaheksajala nagid. Tänaseks on seda motiivi läbi käinud minu ehetest üsna palju.

Mis on läbivad temaatikad Sinu loomingus (kaheksajalad, südamed, liblikad, linnud)? Miks just need?

Seda on raskem lahti seletada, mulle lihtsalt on teatud elukad hingelähedasemad kui teised. Mulle väga meeldivad merihobud, mulle väga meeldivad draakonid. Kaheksajalg on lahe amorfne elukas. Armastan üleüldiselt palju loomi. Armastan väga sooja ja lõunamaid ja eks kogu mu looming olegi sulam kõigest kokku.

Linnukõrvarõngaste kohta niipalju, et minu jaoks sümboliseerivad need kõrvarõngad vabadust. Mis samuti on mulle elus alati olnud äärmiselt olulisel kohal.

Skarbel kõrvarõngad.
Skarbel kõrvarõngad. Foto: Skarbel

Kihvade ja sarvede temaatika sai keerulisemal eluetapil omamoodi oluliseks. Kuna ma ise olen vastandlik ja mitmetahuline persoon, siis see kajastub läbi kogu mu loomingu. Kord tuleb midagi üdini naiselikku, kord tugevamaid ja süngemaid teemasid.

Kihvad justkui sümboliseerivad kaitset. Näitavad, et sa ei ole niisama lükata-tõmmata, et mul on ka kihvad, mis vajadusel käiku lähevad. Tihtipeale mingisugusel kohtumisele minnes, kui tunnen ennast ebakindlalt, panen kihvad kõrva. Need nagu alateadlikult toetavad mind.

Hiljuti tuli välja Sul ka uus pruudiehete kollektsioon, räägi sellest palun lähemalt. Mis Sind ajendas filigraanseid ehteid pruutidele looma?

Selleks suveks siis oli mu meelel ka õrnemaid võnkeid ja sellest sündis selline pitsiline barokkajastut meenutav romantiline ehete sari. Oma ajatu ja ülinaiseliku väljanägemise poolest leidsin kohe, et need oleksid imekaunid ehted kaunistamaks pruuti elu olulisel päeval.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles