Kaheksa märki, et sulle valetatakse

FOTO: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Kui paljude inimestega oled täna rääkinud? On suur võimalus, et enamik neist valetas sulle rohkem kui korra. 

Seda võib olla raske aktsepteerida, aga isegi sinu lähedased sõbrad ja kolleegid valetavad sulle regulaarselt.

Psühholoog Robert Feldman on uurinud valetamise kohta rohkem kui kümnendi ning tema uuringud on jõudnud hämmastavasse lõpp-punkti. Kõige šokeerivam on see, et 60 protsenti inimestest valetab tüüpilise kümne minutilise vestluse käigus keskmiselt kaks kuni kolm korda.

Enamus inimesi, kes Feldmani uuringus osalesid, ei saa sellest isegi aru, et on valetanud. Alles siis kui neile näidatakse vestluse lindistust, mõistavad nad seda.

Naised ja mehed valetavad sama tihti, aga erinevatel põhjustel. Naised valetavad, et panna teist inimest hästi tundma, aga mehed valetavad, et endast parem mulje jätta.

Hoia silm peal järgmistel märkidel, nõnda ei saa sind valede abil ära kasutada.

Nad varjavad oma suud

Inimesed kipuvad oma suud katma, kui nad valetavad. Käsi suu ees või isegi huulte puudutamine võib näidata, et nad valetavad. Ebamäärane kehakeel on märk sellest, et tahetakse vestlus ära lõpetada. Valetades inimesed katavad teatud kehaosi, näiteks pead, kaela ja kõhtu. Seda seepärast, et valetamine muudab nad haavatavaks.

Nad kordavad ennast ja laskuvad liialt detailidesse

Valetajad vihkavad vaikust, nad üritavad tühjust täita ebavajaliku jutuga. Nad jagavad tunduvalt rohkem informatsiooni kui oli küsitud. Mõnikord on nii, et mida pikemalt sa vaikne oled, seda rohkem detaile valetaja õhku viskab, et tema jutt tunduks tõetruu. Valetajad kordavad repliike aina uuesti ja uuesti, sest neil on raskusi oma mõtete koondamisega.

Nad valmistuvad põgenemiseks

Saamata sellest ise aru, inimesed kes valetavad, näitavad oma kehakeelega, et on valmis põgenemiseks. Nende kehad on istudes ukse poole kaldu, aga seistes on nad uksele tõenäoliselt nii lähedal kui võimalik. Keha on pinges, see on mitte teadlik valmis olek põgenemiseks.

Kehakeel ja jutt ei ühti

On kerge valetada sõnadega, aga meie keha teab (ja näitab) tõtt. Selge märk sellest, et keegi teile valetab, on see, et nende jutt räägib üht asja, aga kehakeel täiesti midagi muud. Näiteks: kui keegi räägib sulle kurva loo eluraskustest, mille tõttu ta ei jõudnud tööle, samal ajal ise naeratades ja kätega ärevusest vehkides, siis tõenäoliselt ta valetab.

Nende hingamine muutub

Inimesed hakkavad valetades automaatselt tugevamini hingama, sest valetamine põhjustab muutusi südame töös ja vere liikumises kehas. Mõnikord on neil lausa raskusi rääkimisega, sest suu limaskestad reageerivad valetamisele sellega, et muutuvad väga kuivaks.

Nende silmade liikumine on tavapärasest erinev

Öeldakse, et «silmad on hinge peegel.» Eriti vastab see tõele valetamise puhul. Selleks, et neid märke tähele panna, pead sa olema inimesega lähedane. Üks levinud märk on siiski ka, nimelt väga suur hulk inimesi kipub valetades alla vaatama.

Nad muutuvad agressiivseks

Valetajad muutuvad vestluse käigus tihti agressiivseks, ilma igasuguse põhjuseta. Teinekord valetajad säilitavad ülemääraselt tugevat silmsidet, ilma pilgutamiseta. Selline käitumine on meeleheitlik katse usutav näida.

Nad nihelevad

Nihelemine on selge märk närvilisusest. Isegi õppinud valetajad muretsevad, et äkki neid ei usuta. Nad mängivad juustega, koputavad jalgade või sõrmedega, tõmbavad enda kõrvalesta ja muu taoline tegevus. Jalgade asendi muutmine on levinud viis närvilise energia hajutamiseks. Jalad hakkavad liikuma, sest valetaja tunneb ennast haavatavana ja keha tahab põgeneda.

Alati ei viita need märgid valetamisele, mõne inimese jaoks on mõni toodud käitumisviis tavapärane.

Need märgid ei pruugi avalduda ka näiteks psühhopaatide puhul, sest valetamine ei tekita neis süütunnet, ega muuda närviliseks