Kümme nõuannet suviseks nahahoolduseks

FOTO: Panther Media/Scanpix

Suvi on esmapilgul nahale hea aeg – pruun jume varjab nii mõnegi iluvea, akne tõmbub iseenesest tagasi ja erinevalt talvest ei tiku suvel nahk ketendama ja paistab tervem. Nii ongi, aga selle tõdemuse varjus ei tohi unustada igapäevast suvist näohooldust, et päevitus püsiks jõuludeni, nahk säilitaks nooruslikkuse ka aastate pärast ja tüütud pigmendilaigud ei hakkaks ajapikku võimust võtma. 

Tallinki hotelliketi spaade ja ilusalongide juht Astrid Sõmera toob välja põhitõed, millest igaüks peaks suvises nahahoolduses lähtuma.

1)   Päikese ja kuumuse tõttu aurustub suvekuudel läbi naha palju vedelikku, nahk jääb kuivemaks ja kaotab elastsust. Naha kuivamist soodustab ka merevesi ja basseini kloorivesi. Naha tasakaalu taastamiseks on tähtis kasutada kogu suve vältel niisutavaid näohooldustooteid. Niisutatud nahk näeb koheselt puhanum ja noorem välja ning aeglustab vananemist ka pikas vaates.

2)   Regulaarne koorimine eemaldab nahalt surnud naharakud, soodustab pigmendi ühtlast jaotumist ning muudab suvise jume säravaks. Suvel võiks nii näonahka kui keha koorida ühe korra nädalas. Päevituse mahanühkimise hirmus ei tohi koorimist peljata, sest päevitust koorimine ei eemalda. Küll pole soovitatav vahetult pärast koorimist päevitama minna, sest nahk on tavalisest õrnem. Koorimise ja päevitamise vahel võiks anda nahale 1-2 puhkepäeva.

3)   Nägu on päikesele väga tundlik, seega tuleks mõelda, kuidas kaitsta nahka päikesest tingitud vananemise eest. Intensiivse päikese ajal kasuta näol SPF 50 faktoriga näokreemi. Tänapäeval on päikesetoodete valik tohutult lai, saab valida igale eale ja nahatüübile sobiva kreemi. Lisaks kaitsva kreemi ostmisele tasub meeles pidada ka selle kasutamist iga päikesepaistelise päevaga, sest päikesepõletuse võib saada lisaks rannale ka lõunasel jalutuskäigul või välikohvikus süües.

4)   Ühtlase ja pruuni jume saavutamiseks ei piisa vaid päevitamisest ja päikesekreemi kasutamisest, nahale tuleb tähelepanu pöörata ka enne ja pärast päevitamist. Esmalt tasub vältida päevitamist südapäeval, pigem mine randa hilisel hommikutunnil või pärastlõunal. Kaitsev päevituskreem kanna nahale juba 15 minutit enne päikese kätte minekut. Kuna päikesekiirgus kuivatab ja väsitab nahka, siis tuleks kohe pärast päevitamist nahka jahutada ja niisutada, samuti võib kasutada spetsiaalseid päevitust pikendavaid ja nahka pehmendavaid tooteid, et tagada puhanud ja terve jume pikaks perioodiks. 

5)   Ohutu päevitamine algab ennetamisest ehk päevitusaja piiramisest ja kaitsekreemi kasutamisest, aga kui nahk on juba põletatud ja punetav, on märksõnadeks jahutamine ja niisutamine, seda ka seespidiselt ehk päikesepõletusega tuleks juua ohtralt vett. Kindlasti ei tohi panna põlenud nahale vaseliini sisaldavaid kreeme, beebiõli ega hapukoort, vaid hoopis nahka jahutavaid kergeid kreeme ja geele.

6)   Päikeselise ilmaga loobu puuviljahappeid sisaldavast kostmeetikast, mis soodustab pigmendi ebaühtlast jaotumist ja teeb naha laiguliseks. Samuti ei soovitata vähemalt nädal aega enne päevitamist teha intensiivseid salongihoolitsusi, mis muudavad naha väga tundlikuks.

7)   Paljud inimesed on kimpus pigmendilaikudega, mis tulevad esile kevadiste esimeste päikesekiirtega ning tikuvad aastate jooksul süvenema. Pigmendilaikude tekkimise põhjused on erinevad ning mõnel puhul tuleb arsti poole pöörduda, kuid üldjuhul saab abi ka naha hoolikamast kaitsmisest ja spetsiaalsest hooldusest. Kuna igasugune ärritus mõjutab naha tundlikkust päikesele, siis tuleks vältida tugevatoimelisi abrasiivseid koorijaid ja teisi tugevatoimelisi ärritavaid tooteid, pigem eelista pehmetoimelisi puhastusvahendeid ja spetsiaalselt pigmendilaike helendavaid ja neid päikese eest kaitsvaid SPF-faktoriga kreeme. Tänapäeval saab pigmendilaike ka eemaldada, näiteks lasertehnoloogiaga, aga alati tasub esmalt jõuda arsti abiga laikude tekkepõhjusteni, sest vastasel juhul on tulemus ajutine.

8)   Ultraviolettkiirgus koos hormonaalsete muutustega soodustavad ka nn sünnimärkide teket. Needki juba tekkinud märgid vajavad igapäevast päikese eest kaitsmist SPF 50 faktoriga kreemiga. Kindlasti jälgi hoolikalt, et neid nahamärke ka muul viisil ei vigastaks, näiteks raseerimise käigus. Kui mõni märkidest peaks hakkama ootamatult kasvama või läheb põletikuliseks, tuleb pöörduda nahaarsti poole.

9)   Suvel võid soovi korral kasutada kehahoolduses tselluliidivastaseid või ainevahetust kiirendavaid kreeme. Need ei alanda kindlasti kehakaalu, aga annavad nahale kenama ilme ja endale enesekindlust juurde.

10)  Nahahoolduse elutähtsaks osaks on ka organismi seesmine turgutamine ehk igapäevane tasakaalustatud toit ja jook. Loomulikult tuleb juua suvel ohtralt vett, lisaks tasub jälgida, et toidulaud sisaldaks naha seisukohalt õigeid vitamiine. Peamisteks iluvitamiinideks loetakse A-vitamiini ja B-grupi vitamiine, mineraalidest on nahale kõige kasulikum tsink.

Tagasi üles