Eesti mehed räägivad: «Soovitan naistel läbi mõelda enda väärtuspakkumised»

Angela Blumkvist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Eesti on esirinnas vabaabielude poolest ning võrreldes ülejäänud Euroopaga on vähe neid, kes võtavad ette abiellumise. Oleme naisi nii palju kuulnud sõna võtmas sel teemal, et seekord aeg meestel oma arvamus öelda. Küsisime julgetelt Eesti meestelt, mida nad arvavad abielust, kihlumisest ja kas see on üldse neile vajalik. Vastavad Siim (27), Aivar (31), Martin (25) ja Mikk (25).

Kas abielu on üldse (mehele) oluline?

Martin: Abielu sobivus inimestele oleneb inimestest. Ma arvan, et mõnele on abielu heaks keskkonnaks. Osa mehi vajavad seda tuge ja staatust, mis (hea) abielu kaasa toob. See aitab olla elus edukas ning taluda stressi. Halb abielu aga tekitab stressi. Kõik oleneb partnerist. Kui on hea partner, siis suudab ta tuge pakkuda koos või ilma sõrmuseta, ning kui on s*** partner, siis ei ole sellest sõrmusest ka abi. Siit tekib küsimus, kas siis tegelikult on ikka abielu vajalik. Mis lisaväärtust see veel inimeste omavahelistele suhetele annab? 

Mikk: Kuna ise pole abielus ega isegi piisavalt pikas suhtes olnud, siis on üsna keeruline sellisel teemal rääkida. Iseenesest on mul abielust hea arvamus, sest mu vanematel on hästi tugev abielu ning lähisugulaste seas tuleb ka ainult üks lahutus meelde. Kõrvalt vaadates tundub abielus olevate inimeste suhe kuidagi tugevam olevat, vähemalt minu suguvõsas ja tutvusringkonnas. Kuna minul on just kõrval vaadates olnud abieluga ainult head kogemused, siis pean ka ise seda pigem vajalikuks.

Siim: Esimesena tekib küsimus, et mille jaoks vajalik? Kui suhte ning armastuse kindlustamiseks ning püsimajäämiseks, siis selle jaoks see kindlasti vajalik pole, sest see võib laguneda ka koos selle paberiga. Aga loomulikult on see üks armas žest, kust kaks inimest on otsustanud oma kooselu teha seaduslikuks, tõotades armastada teineteist elu lõpuni, kuid paraku see paber seda ei garanteeri!

Miks siis üldse abielluda?

Aivar: Isiklikult minu jaoks ei tähenda abielutunnistus rohkem või vähem armastust. Samas hakkan järjest rohkem aru saama, et teisele poolele on see olulisem ning põhjuseid mitu. Kasvõi see, kuidas kunagi lastele seletada, miks vanemad on erineva perekonnanimega. Tõsi, perekonnanime saab ka ilma abiellumiseta muuta, aga no see pole enam see. Samuti tahaks ema end rohkem osana lapse elust tunda ning kõige muu hulgas perekonnanimi ka seda annab. Mehed kõik ei mõtle kindlasti abielule kui paberile, kuigi jah, mingil kujul see minul nii on, aga inimene õpib terve elu. Tean omast käest ajaloos sõpru, keda parajateks kraadedeks pidasin, ent hiljem kohtudes üllatusin, kui kuulsin, et just needsamad kraaded on muutunud viisakateks härrasteks, kes kindlasti tulevase proua kosida kavatsevad. Kokkuvõtteks, kõik mis tulema peab, see tuleb. Minu jaoks armastus ei ole abielu üks-ühele, ent sellel on oma väärtus ja oluline roll perekonnas.

Mikk: Usun, et kui oled leidnud just selle õige inimese ega ei astu abiellu kergekäeliselt, siis kindlasti ei ole tegemist ainult mõttetu paberiga. Teisalt tean ühte juhtumit, kui tüüp abiellus, et saada koolis mingit soodustust/laenu ja enda nn naisega põhimõtteliselt kokku ei puutunudki. Sellisel juhul ei saa ju midagi muud öelda selle kohta kui mõttetu paber.

Martin: Statistiliselt on välja toodud mitmes erinevas uuringus, et abiellunud inimesed teevad ja saavutavad keskmiselt elu jooksul rohkem, ehk neil on kõrgem palk ja produktiivsus kui vallalistel inimestel. See taandub põhimõttele, et koos saavutame rohkem. Nendest asjadest lähtudes ütleksin, et jah, abielu on vajalik. Samas kui vaatame jällegi teise nurga alt seda, siis see kõik on peas kinni. Kui abielu annab sulle vaimse eelise konkurentsi ees ning tänu sellele saavutad rohkem, siis tuleks seda teha. Olen näinud inimesi, kes pärast õige partneri leidmist lausa lendavad oma karjääris tippu. Siinkohal rõhutan jällegi sõnapaari «õige partner». Seega ma arvan, et küsimus pole, kas abielu on või ei ole vajalik. Kui on õige partner, siis see küsimus muutub tähtsusetuks. Võimalik, et mõned naised kurdavad selle üle, et miks neile ei ole tehtud veel abieluettepanekut... Soovitan läbi mõelda neil enda seisu ja väärtuspakkumised. Kui sa vaatad peeglisse, siis millised märksõnad sa lisaksid enda plusspoolele ja millised miinuspoolele? Nüüd võrdle neid turuolukorraga. Ma arvan, et meestele meeldib, kui neile müüakse see idee maha. Hea oleks, kui sul oleks müügiks ka mõni hea argument.

Kas mehed tunnevad sotsiaalset survet selle sammu astumiseks?

Martin: Sotsiaalset survet ei ole kunagi tundunud. Pigem tunnen survet teha endast keegi enne, kui hakkan lapsi tegema. Vaesust ja harimatust ei ole mõtet maailma juurde teha.

Siim: Arvan, et sotsiaalne surve tuleb rohkem perekondadele, kus kasvab lapsi, et kõik perekonna liikmed oleksid ühise perekonna nime all. Samuti eeldan, et sotsiaalne surve lasub rohkem õrnema soo esindajatel, kes eelistavad esitleda end kui abikaasat. On jäänud mulje, et tuntakse ennast n-ö suvalise naisena kui abielus ei olda.

Mikk: Eks naljatatakse ikka, et kunas siis laua taha saab. Eriti, kui keegi juba pikemalt suhtes on olnud. Aga ei tundu, et seda just kuigi tõsiselt võetaks, või veel enam, kuidagi survestatuna tuntakse.

Milline on hea naine abiellumiseks?

Mikk: Keeruline küsimus. Eks see klapp peab ilmselt õige olema ja mingisugune sisetunne äkki ka ütleb, et see on see õige.

Aivar:  Must Be´d olla ei saa. Suhe põhineb kompromissidel. Ultimaatumiga tõugatakse üksteist kaugemale või kui saabki soovitu, siis see on vaid näiline ning ajutine. Usun, et põhjalik vestlus olulistel teemadel ning oskus vaadata asju ka teise pilgu läbi, viivad kindlamini sihile. 

Kas on tõsi, et mehed ei abiellu, et oleks nn «üks jalg ukse vahel»?

Aivar: Ei oska kommenteerida seda nii-öelda varuväljapääsu kiire tee näol. Kui selline küsimus on, siis kellegi kogemusest see tekkinud on. Järelikult on ka vastavaid mehi olemas, vastavaid inimesi. Ja kui ongi selliseid, siis võib-olla ongi hea, et ei seo end ametlikult. Kes taob mitut rauda korraga, see tõenäoliselt ei muutu. 

Mikk: Enda puhul ma sellist probleemi kindlasti ei näe. Usun, et ei tasu kiirustada abiellumise otsusega ning kui teha seda õigel hetkel ja õige inimesega, siis ei ole meest, kes otsiks mingit kiiret taganemisteed.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles