Tiina Laura Kimmel: koletis nimega keskealine naine

FOTO: JCB Prod / PantherMedia / Scanpix

Millal algab keskiga? Kas see saabub, kui saame 30- või hoopis 40-aastaseks? Mina eelistan mõelda, et pigem 40-aastaselt. Ja kas keskiga on mingi tohutu koletis, mida kartma peaksime? Noored naised üldiselt kardavad saabuvat keskiga. Jaa, sa võid mõelda, et keskealisena oled sa kindlasti vana, kole ja see, keda mitte keegi ei taha. Aga tegelikult on kõik mõtlemises kinni: me pole vanad, kui oleme saanud 30 või 40, isegi 50, ja koledad kohe kindlasti mitte. Ma võin teile kinnitada, et parimatel päevadel olen ma 24- ja halvimatel 27-aastane. Passi järgi olen muidugi vanem.

Naistel on tohutult hirme, mis painavad – ühel hetkel sa märkad, et sa polegi enam kõige noorem, sest nii palju noori on peale kasvanud. Nad on värsked, energilised ja ei muretse mehele või laste saamise pärast. Nad pidutsevad, ei lähegi öösel magama ja on võimelised hommikul magamata loengusse minema. Neil on kõik veel ees, kõik uksed lahti, aga sina tunned nagu oleksid läbiloetud raamat, kuigi oled just 30 saanud.

Sa tunned end äkki vanana. Senised suhted on ebaõnnestunud, ja mis siis! Tänapäeval sünnitataksegi lapsed hiljem ja see on boonus – saad vanaemaks ning kui oled kuuekümneaastane, pensionil, on sul lapselaste jaoks aega. Seda enam, et pärast gümnaasiumi lõppu või selle ajal loodud suhted ei jää reeglina kestma. See on liiga suur vastutus ja liikumispiirang ühele noorele inimesele, kes ei ole veel valmis pühenduma.

22 ei ole enam ammu viimane taks ja kooselu või abieluga tasuks pigem veidi oodata. Haridus ja kindlustunne seeläbi aitavad sul kõige paremini toime tulla kõikvõimalike elutormidega. Loo endale väike kindlus, kus oled võimeline ka paariliseta toimima ja lapsi kasvatama. Sa võiksid mõelda, et jah, usaldan sind, kuid samas on mul alati tagala, kus on minu tugigrupp pere ja sõprade näol ning kindel töö ja sissetulek.

Vanemaks saamise eelised

Mõnes mõttes oled oma 20ndad minetanuna küll targem ja kogenum, kuid sammu pidada verinoortega ei suuda. Ja siis hakkadki oma elus inventuuri tegema: mida saavutanud olen, kui keskpäraselt ma kulgenud olen, miks ma ei ole nii särav, kui mõni üheksa või kümme aastat noorem inimene, mul pole ikka meest ja lapsi, kas ma olen täielik luuser, miks ei suuda mina oma ülemust lennukate ideedega pahviks lüüa, appi, mis mul viga on?!

Nii palju küsimusi ja mitte ühtki vastust, siiski varem või hiljem vastused saabuvad. Viga ei ole tegelikult midagi, pead lihtsalt õppima küpseks naiseks olemist. See on nauditav, kui tead, millel tähelepanu pöörata. Keskiga ei ole üldse midagi koletut, see on oma hirmudest ja ebakindlusest ülesaamise aeg, aeg, mil me oskame väärtustada iseennast ja oma unistusi, me teame, kes me oleme, ja kuhu tahame jõuda.

Arvate, et on hilja kuhugi jõuda? Ei ole, sest tegelikult on see aeg, kui esimene noorus, totakad armumised ja meeldida tahtmised, pidev iseenda kritiseerimine ning teiste naiste, kes on meist edukamad, kuulsamad, populaarsemad, matkimine on äkki läbi saanud. See on parim, mis saab juhtuda – see on rahunemine ja iseendale täiesti uue pilgu pööramise aeg. Me ei ole enam vihased oma keha peale, me leiame üles enda head omadused, see on ka tõeliste sõprade leidmise aeg. Ja kui sa iseendaga lepid, rahu teed ja ennast tõesti armastad, siis ilmselt tuleb su ellu ka armastus. Prints valgel hobusel on vist veidi vanamoeline? Samas pole õige ka see, kellega jalutad Pirita rannapromenaadil käsikäes, nutitelefon teises käes.

Kui olete leidnud vahepealse variandi, siis julgen teile lubada, et ühtäkki te taipate, mis on armastus – eelkõige on see oma hingesugulase leidmine, talle oma südame kinkimine, ja siis ta vabaks andmine.

Seks ja armastus, selle vahele ei saa mitte kunagi panna võrdusmärki, ja seda taipate te ka siis, kui olete saanud vanemaks. Seksiga ei saa kedagi kinni hoida ja vahel ei tähenda kellegagi voodi jagamine üldse mitte midagi. Kuid suhted ja draama, mis sellega kaasneb – selle vastu aitavad empaatiavõime ja enda teise olukorda asetamine. Kui kardate suhteprobleeme, siis parem elage üksi, sest pole suhet ja pole ka probleeme, see lihtsalt on nii.

Aga uskuge, et alati on lahendus olemas ja keskealisena te selle ka leiate, 20-aastased seda nii kergelt ei suuda, me oleme siis alles liiga nurgelised. Te ei julge keskealisena üksi olla? Miks? Kas see kahjustab teie mainet või annab signaali, et olete eraelus ebaõnnestunud? See pole nii, õige naine ootab alati printsi ära ja enne suhtesse sukeldumist kuulab oma sisetunnet, sisetunne ongi kõige tähtsam, sest meile, naistele, on antud intuitsioon, mida eirates me teeme suure vea. Nii et usaldage iseennast, ja eelkõige sisetunnet, oma südant. Süda on see, mis ütleb, kuidas, ja kas üldse edasi.

Veel privileege

Mis on keskeas veel toredat? Kas olete kunagi tundnud rõõmu isetegemisest, iseolemisest? Flirdist paljude meestega, kes on teist nooremad, aga ka vanemad ? Seda muidugi siis, kui te pole suhtes. Vabadele naistele ütlen, et ennast maha kanda pole mõtet. Kui ka eelmine suhe ei õnnestunud, tuleb elu nautida. Boonuseks on, et tunnete juba kaugelt ära õnnetusehunniku ja lihtsalt vanemate naiste jahtija, kole on veel see, et nad on olnud suhtes ainult endast nooremate naistega ja tahavad nüüd lihtsalt seksida endast vanema naisega, nii huvi pärast. Vahel kaasnevad siin ka probleemid ema otsimisega ja seda te küll ei vaja. Kui köidate tõesti noorema mehe tähelepanu, siis testige teda enne intiimseks minemist pikalt ja selgitage välja, mida ta teist tegelikult tahab.

Jätkame privileegidega – ühtäkki saate aru, kes on härra Vale ja lihtsalt kolmanda-neljanda ringi absoluutselt rikutud mees. Naisi, kes oleks absoluutselt rikutud, on kordades vähem. Siin on ka omad põhjused, naine ei saa kunagi nii rikki minna kui mees. Kui mees enam põnevust kodus ei tunne ja selle nimel pingutada ei viitsi, siis ta läheb alati kergema vastupanu teed, loe: leiab armukese. Mees, kes tunneb, et kodune elu teda piirab, ei ürita seda kuidagi muuta, hakkab tavaliselt jooma ja leiab ettekäände kauemaks tööle jääda, loe: leiab armukese. Mees leiab, et naine teeb küll kõik kodu ja laste nimel, kuid pole enam nii uus, huvitav ja seksikas, loe: leiab armukese. Neid, kes kõike eelnevat ei tee, on väga vähe ja te võite endale õnne soovida. Naine võib ka leida armukese, aga ta pole kunagi nii paaniline kui õnnetu mees oma armukesega on. Tark naine teab, et armuke on ajutine silmarõõm. Eks te teate ju isegi, et armukesed hakkavad varem või hiljem nõudmisi esitama, ja siis on teie senini palavalt armastatud mees lõksus kahe naise vahel. Nautige siis olukorda ja ärge tundke end ohvrina, saate oma truudusetule elukale ometi koha kätte näidata. Ja karmavõlg, see saab inimesed alati kätte.

Nii et, kallid naised, te olete kui vein, mis läheb aastatega ainult paremaks. Usaldage iseennast ja kuulake oma sisetunnet ning loobuge kohe kõigest, mis teie elus halba on. Vananemine – see on rahu, leppimine ja selgus. Just see, mida vajame.

Õige naine ei aja hommikul peegli ees kortse taga, ei otsi paaniliselt halle juuksekarvu  ega varja oma sünniaastat – see oleks liiga hale. Ja hale on ka taljele lisandunud sentimeetri pärast depressiooni langeda, sest õige naine võtab lihtsalt midagi ette, mitte ei kurda ja halise.

Tagasi üles