Praegu, enne jaanipäeva, on kõige õigem aeg ravimtaimede korjamiseks. Rahvatarkus ütleb, et jaanipäevani on taimede vägi kõige suurem, siis nad hakkavad juba vananema. Kõige suurema ravitoimega taimed aga korjatakse suvisel pööripäeval.
Taimetark soovitab: vutt-vutt metsa, imepärane põldosi ootab!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põldosja ladinakeelne nimetus on Equisetum arvense. Rahvapärased nimetused: oravasaba, osjad, seanisa ja palju teisi. Sigadega seostatakse taime sellepärast, et põldosja risoomid ja kevadised kasvud meeldivad sigadele hullupööra ja sead tuhnivad neid välja, kus iganes neid leidub.
Põldosi teatakse olevat üks vanemaid taimi maakeral, teadaolevalt kasvanud juba dinosauruste ajal jäänukina ürgsetest hiidtaimedest. Tema paljunemine toimubki mitte eoste, vaid risoomide kaudu ja olles väga vana taim, katab ta Eestimaal suuri areaale nii metsades, põlluservas kui aasal. Kasvualad on kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põllumehele on ta tüütu umbrohi, millega võidelda on väga raske, just nende maa-aluste sügavate juurte pärast.
Aasias, Jaapanis ja Koreas tarvitatakse varakevadisi põldosja eospäid kui juurvilju, kuid selline tarvitamise aeg on lühike. Ka meil on seda võimalik teha, kuid peab silmas pidama, et kindlasti ei tohi neid eospäid süüa kuumutamata ehk toorelt.
Hilisem, eospeadeta varreosa, mis kasvab välja teisest risoomiharust, on juba söögiks kõlbmatu.
Kuid selline kuusekest meenutav taimeke on väga kasulike omadustega, mida tasuks teada ja arvestada, kui satutakse metsa, kus osjad-kaunitarid vastu vaatavad. Sageli on nendega kaetud kogu metsaalune, ja see on kaunis vaatepilt. Rahvasuus on levinud ka sellised nimed nagu põllukuusk, kuuskjalg, konnakuusk jpt.
Ravimtaimena on põldosja tuntud juba iidsetest aegadest
Ürdiks (taime maapealne osa) võetakse u 20-30 cm pikkune varreosa ja kuivatatakse õhukese kihina laialilaotatuna soojas õhurikkas ruumis. Kuivab ruttu, on lihtne käsitleda. Droog säilib kuni neli aastat. Droogi saab hõlpsasti peenestada, sellest saab valmistada teed, leotisi ja ka jahu.
Kuna taim sisaldab palju organismile vajalikke mineraale, siis suurendab ta tarvitajal vastupanuvõimet haigustele. Kui organismis on eriti suur puudus mineraalainetest, aitaks klorofüllirikas jahu, mis on valmistatud kuivatatud droogist.
Põldosja kasutatakse ka turberkuloosi tugiravimina. Ka on tal tugev põletikevastane toime.
Tema raviomaduste hulka kuulub veel võime organismist vett välja ajada, sellist teed võiksid juua südamehaiged ja need, kellel on vereringehäired, samuti algava klimakteeriumiga kimpus olevad daamid.
Põldosjateed kasutatakse edukalt põieteede põletike ja põiekivide korral.
Ettevaatust! Neerupuudulikkuse korral vastunäidustatud, kuna võib ärritada neerukudet.
Tõmmise valmistamiseks võetakse 1 tl ürti klaasi keeva vee kohta, lastakse seista 30 minutit ja kurnatakse. Tarvitatakse veerand klaasi korraga kolm korda päevas.
Sama tee sobib ka meestele eesnäärme suurenemise korral.
Suurepärane taim veresoonete lubjastumise e. ateroskelroosi puhul.
Välispidiselt: kauni ja terve naha, tugevate küünte ja juuste tagatis
Räni- jm oluliste mineraalainete ja ühendite poolest rikas droog on suurepärane vahend erinevate nahaprobleemide ravijana, paljudes kosmeetikatoodetes, sh kallid kreemid, sisaldub ka põldosja. Räni moodustab üle poole taime massist ja on väga tähtis komponent kauni ja terve naha hoidmisel. Põldosjast võib julgelt ise valmistada näovett, mida kasutada hommikul ja õhtul. Kindlasti tuleb sellist leotist valmistada korraga vähe, et oleks värske igal kasutuskorral.
Juuste, küünte ja luude tugevdaja on ta sellepärast, et lisaks kõrgele ränisisaldusele on tal võime siduda magneesiumi ja omastada paremini kaltsiumi. Viimane on eriti haruldane taime omadus, sest teatavasti on kaltsiumipuudus raskesti leevendatav ja apteegivahendid sageli ei töötagi.
Kõõma vastu ja ilusate juuste heaks aitab põldosjatõmmise lisamine loputusvette.
Tursete puhul on hea teha põldosjast vanni. Kuuri pikkus maksimaalselt kaks nädalat.
Kuna tal on imepärane võime tugevdada kudesid ja luid, siis on saadud kiireid tulemusi näiteks luumurdude puhul, mis ei taha kokku kasvada, või murtud jäsemetel, kui need on jäänud jäigaks. Liigest või kätt tuleks leotada põldosjavannis ja kui see võimalik pole, teha vastavale kohale mähiseid kompressina.
Selleks, et saada leotist, võetakse suurem kogus põldosja ja valatakse üle keeva veega, lastakse tõmmata umbes kuus tundi. Seejärel on see vanniks kõlbulik, seda võib lisada ka vannivette, et turgutada kogu keha.
Hoiatus:
Kindlasti ei tohi põldosja segi ajada soos kasvava osjaga, millel on tugev jäik vars ja lühemad oksakesed, kasvab niiskuses, isegi vees, kraavides ja soistel aladel. See taim on mürgine!