Electra - terava mõistusega kaunitar

Kristina Herodes
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Electra.
Electra. Foto: Kalle Veesaar/Hooaeg

Electra (35) astub stuudioruloole ja lööb niimoodi särama, et sädemed lendavad. Tema miniatuurne kogu võtab graatsilisi poose, ta naerab ja hüppab ja tunneb end vabalt nagu kala vees, kirjutab Kristina Herodes Kaubamaja ajakirjas Hooaeg.

Hetk hiljem riideid vahetades mainib ta nagu muuseas, et on tegelikult palavikus, ometi ei viita sellele ainuski märk. Kuidas ta seda suudab?

Electra habras naiselik välimus ja mahedalt kõrva paitav hääl on Eestis kõigile tuttavad, vähem teatakse, milline inimene selle ilusa fassaadi ja täiuslikult distsiplineeritud käitumise taga peidus on – õrna hinge ja tohutu tahtejõuga, tilluke tugev naine.

Ta suudab end alati kokku võtta, olgu olukord kui tahes hull. Maagiline x-faktor, mis kõik tema ümber päikesepaistega üle kuldab, tuleb sisemisest soojusest ja kontsentreeritusest – kui ta midagi teeb, siis pühendunult.

«Teen iga tööd nii hästi kui suudan, et võiksin iseenda üle uhke olla,» ütleb Electra, kelle jaoks teiste tunnustus pole veel mingi näitaja – ta tahab endast maksimumi anda. «Elan põhimõtte järgi, et korralikult tegemisele kulub täpselt sama palju aega kui lohakalt tegemisele. Anna endast parim ja ära kunagi oota tänu.»

Mida lähemalt Electrat tundma õppida, seda selgemaks saab, kui põhimõttekindel ja nõudlik on see pisike pärl. Hoolimata sellest, et ta võiks looduse kingitud glamuuril rahumeeli liugu lasta, tahab tema tegeleda asjadega, millel on sisu.

«Aeg on ju piiratud, ei raatsi seda kulutada tegemiste, inimeste ega asjade peale, mis pole seda väärt ega too ellu positiivseid emotsioone. Kui teaks ette, et see on viimane kord, oskaksime ehk rohkem hetke nautida ja oleks hiljem rohkem ilusat mäletada. Kes ei mäletaks oma esimest suudlust, kuid kas sa mäletad viimast?»

Enesekriitiline kaunitar

Aastatepikkune töö meelelahutusmaailmas pole Electrale kõva koorikut ümber kasvatanud, ta on tundlik ja emotsionaalne, laseb asjadel endale korda minna.

«Ma olen hästi enesekriitiline, aga see ei sega mind, vaid aitab edasi. Minu arvates võiksid sõbrad ja koostööpartnerid üksteise suhtes ausad olla – parem ütle, kui midagi saaks paremini, ära tee niisama head nägu.»

Kaamera armastab Electrat ja seetõttu on raske mõista, miks teda mõnda aega teles näha pole olnud.

«Tead, ma leian, et maailma ei ole vaja rohkem odavat mõttetut kaupa – olgu siis meelelahutuse või millegi muu kujul. Ma ei suuda müüa oma hinge! Sellepärast olen loobunud pakutud teleprojektidest. Kvaliteet on minu jaoks meeletult tähtis, et inimesed suhtuksid oma töösse austusega ja pingutaksid kogu südamest, tahan koostööd teha nendega, kas mõtlevad samamoodi.»

Viimasel kümnel aastal oleme näinud massiliselt hetkekuulsusi, kelle kenast suukesest pudenenud sõnad kõlavad sama tühjalt nagu juuksepikenduste all kõmisev pea.

Electra ei sobi sellesse pilti, tema ei suudaks kunagi olla vaid kena nukuke, kes teiste poolt ettekirjutatud mõtteid maha loeb. Tema terav mõistus ja sõnaosavus võib hetkega nii mõnelgi ennasttäis mehel jalad alt viia.

«Mul on piinlik kuulata teles näiteks vigases keeles ja fantaasiavaeseid vahetekste. Mõtlen alati, miks inimene ei tee neid ise paremaks. Kas inimestel ei ole iseloomu või eneseuhkust? Piinlik on vaadata eetripraaki ja mõttelaiskust. Mis siis saaks, kui samamoodi mõtleks arst – täna ei viitsi inimesi ravida, teen kuidagi muuseas ära?»

Tõeline kirg – mood

Mood on kogu elu mänginud Electra elus olulist rolli, olgu siis meelelahutusmaailmas, kostüümide, hobide või lihtsalt moekunstnikest sõprade kaudu, kuid seni mitte tööna.

«Minu tegelik kirg on mood, see on alati nii olnud, tahan sellega tegeleda iga päev! Avastasin, et mäng moega – see on osa minust, mis pakub kõige sügavamat rõõmu. Ma olen lapsest peale joonistanud moevisandeid ja õmmelnud endale riideid, aga kui sul on sellised supergeniaalsed sõbrad nagu näiteks Aldo Järvsoo, siis ei tunne ennast enam nii andekana,» mainib ta leebelt.

Olla kursis trendide ja maailmamoega on tema jaoks sama loomulik, kui teada ilmateadet. «Ma austan väga disainereid, kuid vahel tajuvad moehariduseta inimesed isegi paremini, mida teised kanda tahavad. Neid ei pimesta soov puhast kunsti teha.»

Electra ise on moetarbijana kindlalt kvaliteediusku. «Ma mõtlen nii – head asja kannad ju aastaid! Kui jagada hind ära kandmiskordade peale, siis pole enam üldse kahju rohkem maksta.»

Kohalike moeikoonide hulka kuuluv Electra tunneb tõmmet nii disaini kui ka moeturunduse suunas. «Mul on tohutu kiusatus midagi ise luua või organiseerida. Usun, et varsti jõuab kõigile kohale, et suurte kiirmoekettide asjad, millega kogu maailm on üle ujutatud, ei ole eriti ihaldusväärsed ei kvaliteedi ega originaalsuse poolest – hinge sealt ei leia!»

Inspiratsioon – Aasia

Praeguse tööga seoses reisib Electra palju Aasias, mis on tema arvates ideedest külluslikult laetud paik. «Mulle meeldib kolistada moeturgudel Hiinas. Seal võib miniatuursete butiigikeste vahel käia päevi ja pidevalt leiad midagi uut, üks asi erilisem ja inspireerivam kui teine!»

Aasia tüdrukud armastavad silmapaistvat stiili, tänaval on võimatu kohata igavalt riietatud inimest. «Kujuta ette, nad näevad iga päev välja nagu moeajakirjast välja astunud! Ma ei mõista, miks me Euroopas eelistame jääda nii tavaliseks, kui huvitavam välimus teeb ju säravamaks sinu enese elu?»

Electra tunneb Aasia köögi eripärasid ja veidi isegi Hiina keelt. Kaunitari haritus on teema, millest tavaliselt keegi ei kirjuta, seetõttu teavad vähesed, et Electra räägib vabalt inglise ja Skandinaavia keeli, saab aru itaalia ja hispaania keelest. Ning peab ise seda täiesti loomulikuks. «Ma ju õppisin Rootsis – Skandinaavia keeled tulid sealt. Ja Jaapani keelt ma ei räägi,» lisab ta kärmelt, vähimagi upsakusnoodita hääles.

Kokandus on üks Electra hobisid ja tema köögiimedest räägitakse sõprade seas legende, ise jääb ta sel teemal aga tagasihoidlikuks: «Pean tunnistama, et olen kulutanud teenimatult palju aega söögitegemisele. Ma soovitaks kõigil, kes tunnevad, et enda jaoks aega ei ole, üle vaadata, kui palju aega üks või teine tegevus nende elus neelab. Praegu on mul kõigis kodutöödes süsteem ning mul on nii palju aega lugeda, suhelda, teha muid asju!»

Samamoodi on koristamisega – kui varem lükkas naine kõik tegemised nädalalõppu, siis praegu teeb ta iga päev mõne asja ära ja võidab terve vaba nädalavahetuse. «Kõige muuga on samamoodi – selle asemel, et asju kuhjuda lasta, on lihtsam need hästi ruttu ära teha ja unustada. Kui palju ruumi jääb uute loovate mõtete jaoks!»

Ilu läbi elu nautimise

Kaunite naiste käest püütakse ikka teada saada, kuidas neil õnnestub nii hea välja näha? Electra ei varja oma ilusaladusi. «Nagu prantslannade saleduse põhjuseid on ju lõputult uuritud, et kuidas nad saavad kõige selle šokolaadi, juustu ja saiakeste söömise juures ilma midagi erilist tegemata nii heas vormis püsida? Võti peitub tooraine kvaliteedis ja toidu nautimises. Üritan enesele söömisnaudinguid mitte keelata ja nautida toitu kiirustamata,» selgitab silmapaistvalt heas vormis kaunitar.

«Mul on sellega vedanud, et magusat ma ei armasta, mulle meeldivad soojad ja soolased toidud. Ja ma ei muretse sugugi, kui talvel või pärast puhkust on mõni kilo juures. Leian, et vabadus süüa päeval kõike, mida soovid, vabastab igasugusest vajadusest õhtul korraga terve karbitäis küpsiseid ära süüa.»

Klaasike punast veini kuulub õhtuse lõõgastava rituaali juurde, kuid muud alkoholi ei joo naine üldse. «Ma ei mõista inimesi, kes alkoholi kuritarvitavad, kutsudes seda «pidutsemiseks». Me suhtume joomisesse liiga kergekäeliselt, vaatamata sellele, et peaaegu kõik on valusalt kokku puutunud alkoholismi tõttu purunenud suhetega.»

Tund aega jõusaalis orjamise asemel püüab ta püsida aktiivsena läbi päeva. «Kui ilm vähegi lubab, eelistan autosõidu asemel kõikjale jalutada, lifti kasutamise asemel trepist üles joosta, kohvikus istumise asemel sõbrannaga pargis jalutada. Kodu koristades ja koeraga jooksmas käies kasutan vahel jala- ja käeraskusi. Kõik see on trenn, kuid nii meeldiv, et ei pane tähelegi.» Lisaks meeldivad miniatuursele naisele jooga, ujumine ja vabas õhus jooksmine. «Aga võrreldes sõbrannadega olen ma ikkagi tervislikult laisk.»

Electra tõhusaim ilurelv on korralik uni. «Ma tahan oma tunnid täis magada, isegi lennukile minekuks ei ole ma nõus ärkama poolest ööst.» Kosmeetika vallas usaldab ta kvaliteeti ja peab tähtsaks korralikku nahahooldust. «Usun, et pärast 30. eluaastat on igaühe vorm ja nahk just selline, nagu oled ära teeninud.»

Nagu oma laps – Jasmi

Pildistamist kokku leppides ei pane Electrat muretsema ükski teda ennast puudutav detail, selle asemel küsib ta südamlikult: «Ma ei tahaks koera terveks päevaks üksi jätta, kas ma tohin ta kaasa võtta? Ta kurvastab muidu.»

Inglise hagija tõugu koerapreili Jasmi istub kogu meie jutuajamise aja viksilt laua all. Millised laitmatud maneerid ja relvitukstegev sarm – täpselt nagu perenaisel!

«Ta ongi selline pai, tahab olla seal, kui inimesed on,» selgitab Electra. «Hea, et ma võtsin ta enne lapsi, ta on mulle palju kannatust õpetanud.»

Electra loeb palju oma maailma avardamiseks. «Nähtamatu maailm huvitab mind, mõtete jõud, mis meie elusid suunab, samuti psühholoogia,» avab ta oma huvisid.

«Olen end tihti tabanud mõttelt, et kõige olulisemad asjad jäetakse meile koolis õpetamata! Sotsiaalsed oskused, austus enda ja teise vastu, head kombed, sallivus, loovus.»

Kaasa sündinud – muusika

«Kui armastus muusika vastu on sulle kaasa antud, ei jäta ta sind kunagi maha.» Electra mängib siiamaani plaate ja kuulab väga palju. «Mu muusikamaitse on muutunud, viimasel ajal tunnen suurt sidet klassikalise rokiga.»

Varem raadios töötades tõmbas Electrat must muusika ja ülevoolavad tantsurütmid, kuid see kirg on vaibunud. Olles vaba kohustusest uue muusikaga kursis olla, on tal nüüd aega kaevata vanades väärtalbumites, minna juurte juurde.

«See on vaimustav, kuivõrd tänapäevaselt mitukümmend aastat tagasi loodud muusika võib kõlada! Valin heade pillimeeste nimede järgi ja muuseas – paljud neist lugudest ei ole üldse kuulsaks saanud, kuigi oleks tunnustust väärt! Raadiost ei ole ju mitte midagi kuulata, mulle meeldib ise oma helitaust luua.»

Electra on paljudes Eesti kodudes omainimene aga just raadiotöö kaudu, kus ta tegutses ja pälvis tunnustust ligi kümme aastat. «Kõik need õrnad klaasist auhinnad on mul kusagil kastis olemas, paljud küll tükkidena,» naerab Electra.

«See oli ajal, kui inimesed kuulasid raadiot hoopis rohkem kui praegu. Siis aga muutus raadio minu jaoks liialt palju äriks. Kui teed oma tööd südamest, siis ei taha sa kuulajaga manipuleerida. Iga asi, mida elus teeme, on investeering endasse ja kui oma südame teed ei käi, oled pärast kibestunud, torssis ja tige tüüp. Mina ei saa teha midagi sellist, mis on mu südamega vastuolus.» Kõige võimsama, soojema ja siirama sära saladus on lihtne – see tuleb aususest iseenda vastu.

KOMMENTAARID
KIRKE ERT

Rock Café turundusjuht, sõbranna

Kui inimesed on teineteise jaoks aja kiuste ja raskustele vaatamata vastu pidanud, on nende vahel päris sõprus. Electra ongi see päris sõber, laiemas ja mitte ülepingutatud tähenduses.

Lisaks on ta kõige naiselikum naine, keda mul au tunda. Omade pärast on ta valmis nahast välja pugema, andes enda tagant ära kõik ja vajaduse korral järgneb sellele tohutu organiseerimine.

Millegipärast ei ole tema ees kunagi valehäbi – kui on hirmus kurb, saab koos nutta, kui on pöörane rõõm, saab koos naerda, ja kui on midagi, mida teistega ei julge jagada, siis tema juuresolekul avaneb suu kui imeväel. Ta teab väga palju, on tohutult lugenud ja teadmistele on lisaväärtust andnud ka väga suur reisikogemus.

Ma olen temalt õppinud inimlikkust ja eelarvamustevaba suhtumist, positiivset mõtlemist, headust ja söögitegemise kunsti. Ebamaise korrektsuse taga peitub siiski luust ja lihast inimene, kes võib vabalt porilombis hüpata, rabas laukavett juua ja Chris Cornelli järgi röökides laulda.

ALDO JÄRVSOO
moelooja, sõber

Electra tekkis minu teadvusesse ühel lõputult lämbel suveõhtul. Kuulasin Raul Saaremetsa saadet ja siis teatati, et sõna saab DJ Electra... Siis tuli eetrisse see ilus naiselik müstiline hääl, mis jäi totaalselt kummitama. Olid 90ndad, Bel Airi ja hullude ERKI šõude aeg – mina olin Fashion ja tema oli Fashionista ning paari nädala pärast juba tundsime teineteist.

Electrat on loodus õnnistanud paljude heade asjadega: hääl ja välimus, kulinaarsed julgustükid ja uskumatu stiilitaju! Ta on üks vähestest kriitikutest, kelle arvamus mulle alati korda läheb ning tema garderoobist saaks hea aluse korralik moemuuseum – Aasia noored disainerid ja maailmanimed miksituna Eesti moekunstiga.

Alles täna taipasin, et köögis osavad naised on enamasti ka hea moemaitsega! Maitsemeel ja ilumeel vist käivad siis käsikäes?

Ma ei teagi, kas Electra rahulik-samurailik olemus on saanud mõjutusi tema paljudest Aasia-reisidest või on see juba enne seal olnud ning lihtsalt teda tõmbab sinna viisakamasse, põhimõttekindlamasse ja esteetilisemasse kultuuri.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles