Uuring: kolmveerand eestlastest ei suuda näksimisele vastu panna
31. mai 2017, 16:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste näksimisharjumusi käsitleva uuringu kohaselt sööb 76 protsenti kaasmaalastest ka toidukordade vahel. 61 protsenti eestimaalastest tunnistab, et näksib lõuna- ja õhtusöögi vahel, 42 protsenti hommiku- ja lõunasöögi vahel ning 5 protsenti pärast õhtusööki.
Uuringu korraldas Nielsen koostöös Nestléga ning sellest selgus, et eestimaalaste näksimisharjumused on pigem tervislikud. Kõige enam süüakse toidukordade vahel puuvilja, võrdlemisi palju ka pähkleid ja kuivatatud puuvilja, harvem köögivilja. Lisaks valitakse toidukordade vahele piimatooteid, šokolaadi ja teisi maiustusi ning võileibu. Jookidest eelistatakse kõige sagedamini teed ja kohvi.
Erinevates vanusegruppides küsitlus suuri kõikumisi ei täheldatud, kuid võib välja tuua, et üle 36-aastaste seas leidub rohkem neid inimesi, kes ei näksi toidukordade vahel üldse (27 protsenti). Vanusegrupis 18-25 ütlesid vaid 17 protsenti vastanutest, et ei näksi üldse, samuti on selles vanusegrupis enim õhtuseid näksijaid (9 protsenti).
Sarnane uuring viidi läbi ka naabrite juures Lätis ja Leedus. Lätis on neid, kes toidukordade vahel ei söö, 26 protsenti ja Leedus 30 protsenti. Toidukordade vahel näksijaid on naabrite juures küll vähem, kuid eestlased söövad Läti ja Leedu inimestest rohkem puuvilja ning vähem maiustusi. Samuti on lõunanaabrid mõnevõrra altimad näksima hilisõhtuti.
Uuringus osales tuhat Eesti inimest vanuses 18-60.