Ekspert soovitab: kuidas aru saada, kas peaksin kaalus juurde võtma (1)

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnikord kipuvad inimesed end näljutama või on neil probleeme kaalutõstmisega.
Mõnikord kipuvad inimesed end näljutama või on neil probleeme kaalutõstmisega. Foto: Panther Media / Scanpix / Piotr Marcinski

Kuigi kaalu peale astumine võib tunduda kõige lihtsama moodusena teadasaamiseks, kas kehakaaluga on kõik korras, soovitab New Yorgi ülikooli meditsiiniteadlane Roshini Rajapaksa numbrite jälgimisest loobuda.

Kõik arstikabinetist teada-tuntud kaalu ja pikkuse graafikud põhinevad suure arvu inimeste keskmistel näitajatel, mistõttu neid ei tohiks kasutada parima isikliku kaalu kindlakstegemiseks, kirjutab New Yorgi Ülikooli meditsiinikooli õppejõud Roshini Rajapaksa veebilehel health.com. Ideaalse kaalu määramiseks ei sobi tema sõnul kuigi hästi ka kehamassiindeks, sest selle abil ei saa täpselt kindlaks teha, kuidas mõjutavad kehakaal lihased ja rasvkude.

Kui inimene kahtlustab, et on alakaaluline, siis on parim lahendus arsti või professionaalse toitumisnõustajaga rääkimine. Pärast põhjalikumat tervise hindamist saab koos eksperdiga otsustada, kas oleks vaja kaalus juurde võtta ja kuidas seda parimal moel teha. Kuna alakaalulisusel võib olla ka palju tervislikke põhjuseid, siis on arsti külastamine eriti oluline siis, kui kehakaal hakkab ruttu langema.

Kõige ohutum viis juurde võtmiseks on toiduga saadavate kalorite arvu aeglane tõstmine. Selleks tuleks lisada menüüsse toite, mis on rikka nii kalorite kui ka energiasisalduse poolest. Sellised söögid on näiteks kana, kala, munad ja teised toidud, mis sisaldava palju valku, kuid ka näiteks tervislikke rasvu sisaldavad pähklid, avokaado ja oliiviõli. Kehakaalu tõstavad tervist kahjustamata ka tärkliserohked köögiviljad ja täisteratooted. 

Abi võib olla ka sellest, kui süüa tavalisest sagedamini. Kolme korra asemel võib päevas süüa ka viis kuni kuus väiksemat söögikorda. Nii võiks toimida näiteks siis, kui söögiisu on väike.

Kuid üksnes söögisedeli muutmine ei pruugi parim lahendus olla. Alakaalu põhjus võib olla ka väheses treenituses. Sel juhul võib arst või toitumisspetsialist soovitada jõutrenni lisamist iganädalaste tegevuste hulka, et arendada lihaseid ja muuta tervis paremaks.

Peale selle võib tavalisest väiksemal kehakaalul olla ka geneetiline põhjus, mistõttu ei tasuks hea tervise juures inimesel, kes tunneb end päevast päeva tugeva ja energilisena, tingimata kaalu tõstma rutata.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles