/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2017/05/30/6726013t1hbcca.jpg)
Hiljuti tehti uuring, mis näitas, et pärast 3,5 h päevitamist põletas end katses osalenud inimestest ära 78 protsenti neist, kes kasutasid enda kaitseks vaid päevavarju. Neist, kes olid omale peale määrinud päikesekaitsekreemi, said päikesepõletuse vaid 25 protsenti. Loo moraal on see, et päikesepõletuse vältimiseks tuleb end mitmekülgselt kaitsta.
Kuidas seda teha? Women’s Health toob välja mõned vead, mis võivad su nahale saatuslikuks osutuda.
Sa ei kasuta õiget päikesekaitsekreemi. Tänapäeval ei ole kreemid enam nii paksud ja liimjad nagu varem. Tsinkoksiidi ja titaandioksiidiga päikesekaitsekreemid on väga õrnad, kestavad kauem ja on ka keskkonnale vähem kahjulikud kui vanakooli paksud päikesekaitsekreemid.
Sa ei saa aru, millal oled liiga kaua päikesekäes olnud. Selleks, et päikesekiirguse lävest paremini aimu saada, on apteekides saadaval UV-plaastrid, mis annavad äpi kaudu teada, et on aeg varju minna. Progress!
Sul on valed rannariided. Vana T-särk ei ole kõige parem rõivas, millega randa minna ja mida endale päevitades pähe mässida. Kui sul tekivad päikesepõletused väga kergesti, võiksid investeerida rõivastesse, millel on UPF ehk ultravioletse kiirguse kaitsefaktor.
Sa ei kanna õiget peakatet. Iroonilisel kombel on paljud suvekübarad päikesekiirguse eest kaitsmisel kasutud, sest suurte vahedega õlgkübarast paistab päike piisavalt läbi, et tundlikku nahka põletada. Kanna selle asemel kas nokamütsi või mõnd muud tihke koega katvat kübarat.
Sa ei valmistu päikese käes viibimiseks korralikult ette. Kanna omale rohkelt päikesekreemi peale juba pool tundi enne õue minemist, mitte alles randa jõudes. Tundliku naha puhul võib siis olla juba liiga hilja.