Eesti rahvuslikku käsitööd tutvustava OmaMood 2017 teemaks on lõng ja laastatud metsad

FOTO: Elisa Rannala Photography

8. juunil toimub Viljandi Pärimusmuusika Aidas Eesti suurim modern-etnilist disaini tutvustav moeetendus OmaMood 2017. 

Rahvuslik käsitöö on eestlaste vaimse kultuuripärandi oluline osa ja tükike meie identiteedist, mis on siiani igapäevases kasutuses ning arengus. OmaMood 2017 on rohkem kui lihtsalt moeetendus, see on kõikide paikkondade käsitööliste kogukondadele mõeldud pidu, kus on võimalik kokku saada ja inspiratsiooni ammutada.

«Nii mõnigi kord tuleb moeetendusi vaadates tunne, et midagi olulist on puudu – see ongi see justkui vanamoodne käsitööoskus, mis on aga maailmas aina unikaalsem ja seda hinnatum,» ütleb disainer Lee Reinula. «OmaMood on konkurentsitult ägedaim (ja ainus) etnograafiliste sugemetega moeüritus!»

FOTO: Elisa Rannala Photography

OmaMood 2017 teemad on laastatud metsad ja lõng

Iga kollektsioon on üles pildistatud laastatud metsa taustal. Hävinud mets viitab peidetult eestlaste sügavate väärtuste hääbumisele ning modernne käsitööteos kutsub üles traditsioonide hoidmisele ja tänapäevastamisele. Ka moeetendusel tulevad modellid lavale paljajalu, n-ö metsast, oksad juustes.

OmaMood moeetenduse teiseks alustalaks on lõng – element, mis seob ja ühendab. Lõng on habras ja pehme, kuid võib töötlemisel võtta täiesti teise vormi, olles seega ka muutlik, veidi ettearvamatu ja paindlik. Samuti on lõngas peidus nii klassikalisele käsitööle kui ka modernsele loomingule omane, lõngast võib alguse saada nii soe käpik kui ka moodne kudum.

FOTO: Kärt Petser

Moeetenduse jaoks on loodud spetsiaalne koreograafia ning helikujundus. Etenduse visuaalne kujundus on inspireeritud loodusest, ürgsetest metsadest ning eestlaste omapärasest loodustunnetusest.

Sellel aastal on laval 14 kollektsiooni ning disainerite seas on nii Viljandi Kultuuriakadeemia ning Viljandi Kunstikooli õpilasi kui ka vabakutselisi disainereid. Lisaks jõuab lavale ka Kersti Heinloo loodud lillepärgade kollektsioon.

Tagasi üles