Millest saab aru, et lapsel on ussid?

FOTO: Panther Media/Scanpix

Eestis on levinuimad sooleparasiidid naaskelsabad ehk linaluu-ussid ehk enterobiaas. Tegemist on tillukeste, ligi ühe sentimeetri pikkuste valget värvi ümarussidega.

Naaskelsabad on nii nakkavad, et kui ussid avastatakse lasteaiarühma ühel lapsel, on neid suure tõenäosusega ka teistel. Kui ussid on avastatud ühel pereliikmel, tuleb ravikuur läbida kõigil - ka siis, kui teistel puuduvad sümptomid, kirjutab Emmede Klubi.

Levinud eksiarvamus on, et kui lapsel on ussid, on neid kaka sees näha. Tegelikult võib naaskelsabasid potis kohata küll, kuid ei pruugi - see on täiesti juhuslik. Ka sümptomite puudumine pole indikaatoriks, et usse pole, sest enamusel naaskelsabade kandjaist ei tekigi sümptomeid. Kõige kindlam viis usside avastamiseks on kontrollida lapse peput taskulambiga umbes kaks-kolm tundi pärast uinumist, mil emased naaskelsabad rändavad pärakupiirkonna nahale ja munevad sinna tuhandeid munasid. Sellist kontrolli võiksid teostada kõik vanemad, kelle lapse lasteaias või koolis on antud ussihoiatus. 

Naaskelsabasid saab diagnoosida kolmel päeval hommikul enne pesemist ja soole tühjendamist võetud anaalkaapest, kuid naaskelsabasid ei diagnoosita kakaproovist. Teisi sooleparasiite saab diagnoosida ka roojast, kuid ka seda proovi tuleb siis viia vähemalt kolmel korral. Ühekordsel testimisel on valenegatiivne tulemus väga tavaline.

Et haigus on laialt levinud, diagnoosimine ebatäpne ja ravi lihtne, võib arst soovitada ravimikuuri läbi teha ka pelgalt klassikaliste enterobiaasi sümptomite esinemise puhul. 

Levinuimad naaskelsabade sümptomid on:

• pepu sügelemine, eriti öösiti

• öine hammaste krigistamine

• häiritud uni

• kerge kõhulahtisus

• vahel harva ka kõhuvalu

• tüdrukutel harva vaginaalne sügelus ja voolus

• kui infektsioon on väga tugev, võivad harva tekkida ka isupuudus, kaalukaotus, närvilisus.

Tagasi üles