AINULT TELLIJALE

Jüri Kolk: usaldusloto

Jüri Kolk.

FOTO: Sille Annuk

Läksin Balti jaama, panin sõprade-tuttavate jaoks pakiautomaati paar raamatut. Omniva automaat muidugi tõrkus, aga pikema jamamise peale ja pahase klienditeenindaja abiga sai kõik joonde. Eks ma olin ise koba, aga teatud määral tõrkus ka masin. Õnnitlesin ennast, et suutsin mitte hakata klienditeenindaja kallal torisema, et jäin sõbralikuks. Noh, see selleks. Igatahes kulus mul seal omajagu aega ja sel hetkel, kui valmis sain, astus minu juurde üks mees. Tundsin, et sattusin jamasse – kui oleksin kiiremini hakkama saanud, siis oleksin pääsenud. Viivitus oli nagu saatuse sõrm. Mees oli väikest kasvu, mustasilmne ja abipaluv.

Tagasi üles