Kolm söömise reeglit, mida prantslased oma lastele õpetavad

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Prantslasi tuuakse tihti teistele eeskujuks, sest nende lapsed on hästi kasvatatud ja seal riigis pole nii suurt muret ka liigse kehakaaluga nagu mitmel pool mujal. Kuigi ükski strateegia pole täiuslik, on prantslaste kommetest tõesti mõistlik õppust võtta.

Istu maha. Söömise juures on väga oluline teadlikkus ja vaimne kohalolek, et saaks keha märguandeid paremini tähele panna ja vältida hajameelset ülesöömist. Tänapäeval on üha rohkem peresid, kus ei istuta enam ühise laua taha või kui ka istutakse, vaadatakse samal ajal telekat ja nutiseadmeid. Nii mõnigi sööb arvuti taga või hoopis autos. Süüa tuleb ikka ainult söögilauas. Koos istutakse laua taha, süüakse, puhutakse veidi juttu ja kui kõht täis, on lapsed vabad. Söömist ei tohiks saata kõrvalised tegevused, mis viivad tähelepanu mujale, kirjutab My Domaine. 

Kui köök on kinni, siis on see kinni. Keegi ei käi hilisõhtul sahtlist küpsist võtmas ega külmkapiust paotamas, et sealt midagi põske pista. Prantslastel on söögiajad kindlalt paigas ja see aitab edukalt vältida igasugu pirtsutamist ja ebatervislikku näksimist, mis lõhub pealegi hambaid. Prantsuse lastel on kolm toidukorda ja väike vahepala pärast koolist koju jõudmist, et õhtusöögini vastu pidada.

Hakka süüa tegema. Söögist räägitakse palju ja avatult. Toiduvalmistamine on põnev protsess, mis pakub huvi kõikidele pereliikmetele. Lapsed hakkavad juba varakult õppima, kuidas nad saaks käed külge lüüa. Väiksemad aitavad köögivilju potti susata, suuremad teevad kogu koogi küpsetamise protsessi algusest lõpuni kaasa. Kui lapsi kokkamisse rohkem kaasata, õpivad nad toitu paremini hindama ja tänu sellele kujunevad neil ka eluks vajalikud oskused ja harjumused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles