Ebamugav teema, millest peab rääkima: keskealine väsinud naine on liiklusrisk

FOTO: Vida Press

Statistikaameti andmetel on Eestis 2017. aasta 1. jaanuari seisuga veidi üle 120 000 naise, kelle vanus jääb 40. ja 54. eluaasta vahele. Selles vanuses naiste kehas toimuvad hormonaalsed muutused toovad kaasa ebamugavaid kaasnähte. Need omakorda muudavad keskealised naised liikluses tavapärasest ohtlikumaks, kirjutab Accelerista.

Üleminekueas naiste teema on ebamugav, Eestis ei ole keskealiste naiste riskikäitumist põhjalikumalt uuritud ega taheta sel teemal ka avalikult sõna võtta. Eesti elanikkond vananeb, keskiga on uus noorus – või nii me vähemalt tahaksime mõelda –, pea liiva alla peitmise asemel oleks õigem riske teadvustada ja ennetavalt käituda.

Olgu alljärgnevalt kirja pandud inglise arstide tähelepanekud keskeas naiste tervisehädade kohta. Kõige kehvem kaaslane kliimaksis on väsimus, mis omakorda põhjustab ridamisi muid vaevusi, fantoomvaludest mäluhäirete, meeleolu kõikumise ja läbipõlemiseni.

VÄSIMUS JA KESKEAS NAINE AUTOROOLIS

Väsinuna autojuhtimine on väga ohtlik. On fakt, et 20-30 protsenti kõigist liiklussurmadest teedel on põhjustatud just väsimusest. Euroopa Liidu statistika põhjal hukkub igal aastal 4000 inimest magamatuse tõttu.

Kui juht on kurnatud, on tema reaktsioonikiirus aeglustunud ja otsustusvõime pärsitud nagu oleks siis, kui ta sõidaks alkoholi või narkootikumide mõju all.

Väsimuse tõttu kasvab õnnetusse sattumise risk peale kella 22 neljakordseks. Need, kel vanust üle 50 aasta, satuvad sagedamini väsimusega seotud õnnetustesse keskpäeva ja kella 18 vahel.

VÄSIMUSEGA KAASNEVAD HÄDAD

Keskealisus võib mitmel viisil suurema tõenäosusega viia väsimuse tekkeni. Kuigi see võib tabada igaüht igas vanuses, ja võimalikke põhjuseid on palju, on mitmeid riskitegureid, mida tähele panna, kui jõuate keskikka.

Fibromüalgia

See on konditsioon, mis mõjutab keha ja põhjustab tihti unehäireid ja kroonilist päevast väsimust. Umbes 80-90 protsenti selle diagnoosi saanutest on naised. Fibromüalgia põdemine võib kergesti viia väsinuna autojuhtimiseni ja suurendada liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Haiguse põhjused on suuremas osas geneetilist päritolu või traumaatilised läbielamised.

Kroonilise väsimuse sündroom (CFS)

Seda seisundit iseloomustab pidev kurnatus, mis ei kao ka peale magamist või puhkust. See on ravitav, kuid sellega peaks tegelema võimalikult kiiresti – see mitte ainult ei ole iseenesest ohtlik (viies mõnedel juhtudel pikaajalise haiguse või puudeni), vaid võib viia inimese ohtlikesse olukordadesse, nagu väsinuna autojuhtimine.

Kroonilise väsimuse sündroom võib tekkida igaühel, kuid on naistel sagedasem kui meestel, ja tavaliselt kujuneb välja 40. eluaastate keskpaigaks. See tähendab, et paljud keskealised naised on liigeldes altid väsimusest põhjustatud õnnetustele.

Menopaus

Mõned naised kogevad väsimust menopausi sümptomina. See tuleneb paljudest teguritest, nagu hormonaalsed muutused, teised sümptomid, mis põhjustavad häiritud und (nagu öine higistamine ja unetus), stress, või hirm ja mure elumuutuste pärast. Et menopaus algab tavaliselt vanuses 45–55 aastat, on menopausist tingitud väsimus keskeas naistel riskifaktor autojuhtimisel.

KUIDAS VÄSIMUS AUTOJUHTIMIST MÕJUTAB?

Üldiselt soovitatakse autojuhtimises iga kahe tunni järel paus teha, et vältida juhi väsimuse sümptomeid, nagu otsustusvõime häirumine, tähelepanuvõime langemine, aeglane reaktsioonikiirus, suurenenud tõenäosus rooli taha magama jääda.

Tavaliselt eelnevad õnnetusele hoiatavad märgid, mida tuleb võtta tõsise märguandena esimeses turvalises kohas peatumiseks, eriti juhul, kui kogete väsimuse sümptomeid:

– üle sõiduradade piiride kaldumine

– keskendumisvõime häirumine

– seletamatud kiirusemuudatused

– «mikrotukastused» või suigatamine

Väsinuna autorooli istumine ei ole vältimatu. Lisaks regulaarsetele puhkepauside sõidu kestel on teisigi asju, mida saab teha, et väsimus ei saaks teie reisi rikkuda. Kui võimatu see missioon ka ei näiks, tuleb oma unetsükkel paika saada. Igal õhtul kindlal ajal voodisse minek, piisav füüsiline koormus ja vähendatud päevane kaloraaž on vaid mõni nipp elu ilusamaks muutmisel.

KUIDAS HOIDUDA VÄSIMUSEST?

Päevase väsimuse ärahoidmiseks järgi neid nõuandeid:

– Maga korralikult enne reisi alustamist.

– Kui võimalik, väldi juhtimist tavapärasel uneajal.

– Ära istu rooli, kui tunned end juba väsinuna.

– Võimalusel juhi teistega vaheldumisi.

Kui sa kahtlustad, et sul võib olla kroonilise väsimuse sündroom, fibromüalgia või menopausist tingitud väsimus, mine võimalikult kiiresti arsti juurde. Kõigi nende seisundite vastu saab abi ja see võib ära hoida vigastuse või isegi surma liikluses.

Kuigi keskealine naine olemine ei ole iseenesest risk väsimusega seotud autoõnnetusteks, võib vananemine mitmetel põhjustel suurendada väsimuse väljakujunemist, ja see võib omakorda põhjustada ohuolukordi teedel. Väsimuse aluspõhjustega tegelemine on esmatähtis, kuid isegi, kui need on välistatud, tuleks autojuhtimisele alati mõistlikult läheneda.

Tagasi üles