Psühholoog annab nõu: mida teha, kui hirm haiget saada muutub lähisuhtes probleemiks?

FOTO: Vida Press

Lapsepõlve ja vanemate mõjudest täiskasvanueale on räägitud nõrkemiseni. Nii palju, et inimesed kipuvad käega lööma – lapsepõlv, geenid, mis seal ikka teha. On nagu on. Ega mina ei muutu, ei muutu teised ka. Ometi on üks otsesemalt lapsepõlvega seotud omadusi, mida on kasulik teada ja mida tegelikult saab täiskasvanuna suurema eneseteadlikkusega ja turvalise suhtega ka muuta – kiindumussuhte laad (eesti keeles on kasutud ka väljendeid seotuse või läheduse stiil).

On inimesi, kel on lapsepõlvest kaasas tunne ja teadmine, et vajadusel on alati lähedane inimene nende jaoks olemas ja selle pärast ei pea ülearu muretsema – nende kiindumussuhte laadi nimetakse turvaliseks. On aga neid, kel seda tunnet sisimas pole ja nad kas klammerduvad teiste külge liiast, ärevalt, või – vastupidi – üritavad end veenda ja kaitsta uskumusega, et neil pole lähedust vajagi, seega tuleks sellest eemale hoida.

Seda viimast – vältivat kiindumussuhte laadi – kiputakse teiste poolt vahel iseloomustama ka sõnadega südametu, kalk, külm, ükskõikne. Selline eneseveenmine (saan ise hakkama, sügavamate tunnete jagamine ja omaminegi on ohtlik) on mingites oludes aga täiesti mõttekas. Kui mul on tunne, et teistele ei saa kindel olla, siis ongi mõistlik loota vaid endale, lülitada õrn ja haavatav olemine välja.

Lapsepõlves on aastaid vanemad võib-olla linimese emotsionaalseid vajadusi pahaks pannud  ja andnud sellest märku fraasidega «piripilliliisu», «poised ei nuta», «võta ennast kokku». Võib-olla pole julgustatud lapsi vanematele ka rääkima, kuidas nad ennast tunnevad. Võib-olla on juhtunud niigi, et kui laps on rääkinud oma vihast, siis vanem – kes tajub rünnakut – on omakorda vihastanud. Võimalik on ka variant, kus vanem on olnud ise vaimselt nii habras ja häiritud, et laps on kartnud väljendada oma negatiivseid tundeid, et vanemat mitte veel rohkem muretsema panna.

Oluline on aru saada, et asi pole selles, et oled halb inimene või on halb partner. Kallim on päästikuks, mis lähedusega seotud hirmud vallandab.

Laps õpib reguleerima vanema emotsioone (ja saab teinekord selle eest ka kiita, et nii tasakaalukas, täiskasvanulik laps), ehkki tegelikult peaks vanem olema lapsele turvaliseks abiks hoopis tema emotsioonidega toimetulekul. Igatahes saab laps selgeks, et negatiivseid tundeid tuleb alla suruda ja varjata, sest nende puhul lohutust, tuge, tähelepanu, lähedust ei saa. Ja kuna varjata on lihtsam neid tundeid, mida ei koge, siis püüabki selline inimene negatiivsed tunded üldse välja lülitada.

Kuidas vältiva kiindusmussuhte laadiga inimene lähisuhetes käitub?

Vältiv inimene üritab olla iseseisev ja hoida inimestega turvalist distantsi. Ta võib mõistusega aru saada, et lähedus on imeline asi – aga tema hirm haiget saada on sedavõrd suur, et ta pigem väldib seda. Lähedus tähendab nende jaoks ka sõltumatuse kaotust ja kontrollitavaks muutumist ja selle suhtes on nad väga tundlikud. Nad võivad enesekaitseks ka olla harjunud mõtlema, et lähedus, suhted ja emotsioonid üldse takistavad elus eesmärkide saavutamist, segavad.  Suhetes sobivad neile selged emotsionaalsed ja füüsilised piirid. Nad peavad väga lugu privaatsusest, oma ajast ja ruumist.

Tutvuse alguses võivad sellised inimesed olla vägagi armastavad, toetavad ja tähelepanelikud, ühel hetkel hakkab aga partnerile tunduma, et ta ei saa aru, mis toimub. See juhtub siis, kui vältiva kiindumussuhte laadiga inimene tunneb, et on ehk kellegi liiga lähedale lasknud ja ta tunneb selle peale vajadust eemale tõmbuda. Välja saadetakse segaseid signaale – ühel hetkel võib-olla isegi räägitakse tunnetest või tahetakse lausa kokku kolida, järgmisel hetkel käituvad nad, nagu oldaks juhututtavad. Nad on läheduse ja distantsi lõksus – kui ollakse partneriga koos, soovitakse endale sõltumatust juurde ja kui distants on liiga suur, tuntakse end üksildasena. Nii tunduvad nad samaaegselt tundlikud ja eemalehoidvad.

Kui sügavamate tunnete jagamine tundub väga ohtlik (sest see suurendab lähedust, aga see on ju ohtlik), püüab vältiva stiiliga partner olla romantilistes suhetes asjalik ja ratsionaalne. Teda huvitavad faktid, partnerit süüdistatakse liigses tundlikkuses, ülereageerimises, klammerdumises. Paarisuhtes kontakti parandamine aga tundub hirmutav, sest teist kardetakse sellega jälle liiga lähedale sattuvat. Kui kallim vältiva kiindumusssuhte laadiga inimesele märku annab, et ta pole suhtes õnnelik, siis tundub see vältijale arusaamatu. Ta võib mõelda, et mida temast küll tahetakse. Süüdistused hoolimatuses tunduvad müstilised, sest neil endal on tunne, et nad hoolivad ja armastavad küll – lihtsalt on sellised asjalikumad ja rahulikumad inimesed.

Vältivale kiindusmussuhte laadile on teinekord omane ka must-valge mõtlemine. Otsitakse ideaali, hingesugulast, ühte ja õiget ja kui pettutakse, on see absoluutne pettumus. Kui veenda ennast, et praegu polegi õige suhe, õige on kuskil ideaalses maailmas kui üldse, siis on selline eneseveenmine samuti kaitsemehhanism, et praegu lähedust mitte suurendada.

Seks võib vältiva kiindumussuhte laadiga inimestele vägagi meeldida – aga nad hoiavad emotsionaalset ja füüsilist lähedust igaks juhuks eraldi. Seks on neile pigem enese tõestamise, mulje avaldamise ja stressimaandamise vahendiks. Juhuseksi vastu pole neil midagi, seal ei pea muretsema partneri tunnete ega läheduse pärast.

Seltskondlikus, pealiskaudsemas suhtlemises võivad vältiva kiindumusssuhte laadiga inimesed väga kenasti hakkama saada. Neutraalset olekut ja rõõmsat meelt näitavad nad välja meeleldi – ja inimestele meeldivadki ju positiivsed tuttavad. Teinekord võivad nad partnerile ka ette heita, et teiste inimeste läbisaamises ju probleeme pole – seega on viga partneris. Samas võib neile endile vahel ometi tunduda, et suhted on kuidagi pealiskaudsed, midagi on puudu – sest sügavust annab isiklikke võitluste ja nõrkustegi jagamine, seda nad aga ei oska.

Mida teha, kui oled vältija?

Esimene asi on aru saada, milline on sinu kiindumusssuhte laad. Pane tähele seda, kuidas käitud inimestega – millal tunned soovi nendega suhelda, millal tahad eemale. Kuula ka avatumalt, millist tagasisidet sa saad. Ideaalis võiks kaaslaseks olla keegi, kellele on omane turvaline kiindumussuhte laad.

Oluline on aru saada, et asi pole selles, et oled halb inimene või on halb partner. Kallim on päästikuks, mis lähedusega seotud hirmud vallandab. Selles mõttes on selgete reeglitega teraapia vältijale sobiv viis end avada – kuigi ka see nõuab suurt julgust.

Kui tahad kontrolli või sinu jaoks liigset lähedust tajudes või tugevate tunnete kätte sattudes koheselt reageerida, võta hetk aega. Mõtle, kas sul on ikka kõik faktid olemas, et just nii öelda või teha, teha teadlikku otsust. Partneriga tuleks läbi arutada ka mõlemale poolele sobivad piirid suhetes, räägi avatult oma hirmudest ja ootustest – aga võimalda partneril teha sama.

Ole suhte alguses ettevaatlik, ära kiirusta vaimustuse jagamisega. Mida kiiremini seda teed, seda ootamatumalt tabad end vastassuunas jooksmast – sinu tunded võivad tulla teisele liiga suure üllatusena ja ta kas soovib ise tempot maha võtta või vastab tunnetega... ja sina tajud seda liiga suure lähedusena. Kui tekib tahtmine jooksma pista, proovi paigale jääda ja rahulikult mõelda.

Võiksid proovida harjutada teiste emotsioonide lugemist ja küsida, kas said teise tunnetest täpselt aru. Õpi ära tundma ja edastama ka oma tundeid, riski autentsuse ja siirusega.

Ära püüa olla iga hinna eest asjalik. Ratsionaalne lähenemine suhteteemadele teeb natukegi ärevaid inimesi veelgi ärevamaks ja kõlab tühistamisena («Pole mõtet kurb olla, midagi pole ju halvasti.») –, mis võib omakorda suurendada tõenäosust, et näiteks niigi klammerduv partner muutub veelgi nõudlikumaks.

Ära pane tööd ja karjääri lähisuhetest ettepoole. Karjääris tuleb alati ette tagasilööke – siis saad selleks kergemini üle, kui on keegi, kellele toetuda. Katseta mõtet, et sind võidakse armastada ka ilma suurte saavutusteta ja täiesti ebatäiuslikuna.

Kes aga on vältiva kiindumussuhte laadiga tegelasega suhtes, võiks meeles pidada lihtsat asja – ära jookse talle järele, ta on kiirem. Anna talle ruumi ja samas anna rahulikult teada, mida sina suhtest ootad ja tunned. Ja kui sa ootad pidevat suurt eneseavamist ja «minade» kaotamiseni ulatuvat lähedust, siis võib-olla pead mõtlema, kas see suhe ikka sobib.

Tagasi üles