Julius Lwanga: kuidas leida tõelist armastust?

Julius Lwanga

FOTO: Erakogu

Me elame maailmas, kus julgustatakse pidevalt panema iseennast, oma soove, ihasid ja eesmärke esikohale – ka partnerist ettepoole! Me jääme selle elu tagaajamisse kinni, ehitame oma karjääre ja losse materiaalsetest väärtustest, kuid ei oska südameasjadega hakkama saada. Isekusest ja armastusest kirjutab Tallinnas õppiv välistudeng Julius Lwanga.

Meis on pidev tühjus ja hirm, mille tõttu liigume me ühest sisutust ja mittetöötavast suhtest järgmisesse. Mõned meist loobuvad üldse Tõelise Armastuse ideest ning lepivad odavate alternatiividega, mis küll ajutiselt võivad hinge toita, kuid jätavad alati meid ihalema millegi parema ja sügavama järele.

Eelmisel nädalal jõin ma sõbrannaga kohvi ja teemaks tuli ka Tõeline Armastus. Tema nimelt usub, et Tõelist Armastust tänapäeval ei eksisteeri ja nüüdsed suhted on üles ehitatud vaid draamale, südamevalule ja üle aisa löövatele partneritele. Ma jäin mõttesse. Mis on see põhjus, miks suhetele tänapäeval nii negatiivselt vaadatakse? On mulgi olnud elus paras annus hulle suhteid, aga see ei tähenda, et ma jätkuvalt ei usuks Tõelisse Armastusse. Ehk on minu teekond olnud see, mis on mulle paar õppetundi andnud.

Armastada ja tunda vastuarmastust on imeline tunne, me kõik ihaldame ja igatseme seda. Olla armunud kellessegi, kellest sa ka hoolid, on suurepärane kogemus. See annab sulle tiivad ja toob ellu valguse, mida ainult armastus suudab teha. Te võite üksteisele loota ja teineteise eest hoolt kanda, ilma et te tunneks hukkamõistu või end ärakasutatuna. See paneb sind end hästi tundma, kaitseb su hinge, annab sulle eesmärgi ja lohutava tunde, et keegi hoolib sinust.

Aga kus kõik valesti läheb? Ma usun, et vastus on lihtne: me oleme loomuldasa kõik isekad olendid ja aeg-ajalt meie isekus sunnib meid enda vajadusi teise omadest esikohale seadma. Isekus on kõigi probleemide ema, kelle tõttu tühjad ja katkised suhted üldse tekivad. Kui sa otsid egoistlikult võimalust oma vajadusi rahuldada ja teed seda teise inimese arvelt, paned sa ju iseenda esikohale. Ärge mõistke mind valesti: on täiesti okei intensiivselt oma vajadusi mõista või tunda, et sa tahad neid rahuldada. Aga kui sa hakkad seda tegema armastatu arvelt, siis on see säärane isekus, kuhu Tõeline Armastus ära ei mahu ning tulemuseks pikemas perspektiivis vaid valu.

Tõeline Armastus eksisteerib, kuid seda leiab sealt, kus sa otsustad panna teise inimese esikohale. Suhetes, kus suur armastus õitseb, on alati altruism, seal tulevad partnerid alati teineteisele poolele teele vastu. Nii toidetakse usaldust, turvatunnet, lojaalsust ja õitseb kommunikatsioon – kõik eduka ja pikaajalise suhte alustalad. Ma siiralt usun, et kui sa paned teise esikohale ning otsid inimest, kes tahab omakorda panna sind esikohale, siis see on võti, et isekate suhete tsüklist välja murda ning rajada teed Tõelise Armastuse juurde.