Uuring: igal neljandal Eesti perel pole piisavalt sääste
Lisatud video!

FOTO: Vida Press

Sissetulekute katkemise puhul saaks oma säästude arvelt kolme ja enama kuu jooksul hakkama 38 protsenti Eesti peredest, 25 protsendil puuduvad säästud kas üldse või need on ühe kuu kuludest väiksemad, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud pere-eelarve ja säästmise uuringust.

«Esmakordselt sellist uuringut läbi viies tegime mitu huvitavat avastust Eesti elanike rahaasjade planeerimise kohta. Näiteks 92 protsenti Eesti peredest planeerib rahaasju, kuid rohkem kui kolmandik peredest on olnud viimase aasta jooksul rahalistes raskustes ja neljandikul puuduvad säästud mustadeks päevadeks,» ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets. «Mida suuremad on pere sissetulek ja säästud, seda vähem järjekindlad ollakse rahaasjade planeerimisel ja vastupidi – mida väiksemad on pere sissetulek ja säästud, seda püsivam on planeerimise harjumus,» lisas Voomets.

Rangeteks pere-eelarve planeerijateks võib pidada igat viiendat elanikku, kes panevad palgapäeval raha kõrvale ja planeerivad ülejäänud kulutused vastavalt kuu sissetulekutele. Enam kui pooled – 57 protsenti vastanutest – planeerivad pere rahaasju mälu abil, 24 protsenti koostab eelarvet paberil oma süsteemi järgi ja 15 protsenti teeb seda elektroonselt arvutis, telefonis või muus nutiseadmes.

Eesti peredes ollakse sissetulekute osas küllaltki avatud – 70 protsenti vastanutest olid teadlikud oma abikaasa või elukaaslase sissetulekutest, 21 protsenti teadis enam-vähem, 5 protsenti ei olnud teadlikud ja 4 protsenti vastas, et abikaasa ei tööta. Koos elavad abikaasad või elukaaslased teevad rahakulutamise otsuseid suuresti koos. Kõige tihedamini otsustatakse koos teha suuremaid oste, seejärel igapäevaelu jaoks vajalikke oste nagu näiteks toit ja rõivad ning seejärel vabade vahendite hoiustamist või investeerimist.

Eesti inimesed pole sissetulekuga rahul

Veidi üle poole eestlastest ei ole oma sissetulekutega rahul, kuid võis märgata teatud seaduspära: mida suurem oli pere netosissetulek kuus, seda rohkem oldi rahul. Ainus peretüüp, kus rahulolu sissetulekutega ületas rahulolematuse, olid pered, kus elati koos vanematega. Ülejäänud peretüüpides oli olukord vastupidine ja mida suuremad lapsed, seda enam.

«Rahalisi raskusi seoses pere igapäevaste elamiskulude katmisega koges viimase aasta jooksul iga kolmas pere, enim lastega pered ja väikese sissetulekutega pered, piirkondlikult esines raskusi enamasti Kirde-Eestis,» ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. «Rahaliste raskuste puhul enamasti kärbitakse kulusid ja hakatakse elama tagasihoidlikumalt, kaetakse kulusid säästude arvelt, jäetakse mõned arved maksmata või laenatakse raha sõpradelt või lähedastelt,» lisas Josing. Huvitava trendina võis märgata, et võrreldes lõunanaabrite, lätlaste ja leedukatega, on eestlased märksa kohusetundlikumad arvetetasujad. Lätlased ja leedukad jätavad rahaliste raskuste ilmnemisel pigem kommunaalarved tasumata, kuid Eestis see komme väga levinud ei ole.

Üksikvanema lõksud: poodlemine väsinuna ja koos lapsega

Voomets rääkis Postimehele, et uuringu raames viisid nad läbi ka eksperimendi. Kolm erinevat leibkonda panid kirja oma tulud ja kulud ning koos vaadati rahalised harjumused üle. Eksperimendis osales kahe lapsega üksikema, kelle sissetulek jäi alla keskmise palga. Selgus, et selle pere peamised kulukohad olid maiustused – nimelt oli emal harjumus pärast tööd väsinuna poes käia, kaasas noorem poeg, kes alatasa korvi ka «midagi head» viskas: kooki, kommi, ökojäätist… Samuti käisid nad palju meelt lahutamas mängutubades ja spaades, mis aga kõik kokku tõid pere eelarvesse igakuiselt ligi 150-eurose kulurea. Et paremini läbi ajada, anti emale nõu leida tasuta meelelahutusvõimalusi (jalgrattasõit, matkad) ning hoolikamalt planeerida menüüd. Toidukordi läbi mõeldes saab märkimisväärselt säästa ning vaid kord nädalas toidukaupa ostes jäävad ära ka emotsiooniostud, selgitas Voomets.

Teine eksperimendis osalenu oli isemajandav tudeng, kel oli kuus kulutada Eesti keskmise palga suurune summa. Selgus, et mugavus maksab: äpi kaudu Uberit või Taxify’d tellides kulus kuus 35 eurot transpordile – kulu, mida saaks edukalt vältida. Ka kippus tudeng kulutama riietele ning Voometsa nõu siin on lihtne: «Samamoodi, nagu sa teed poenimekirja vajaminevatest asjadest, tasub kirja panna ka rõivad, mida vajad, ning poodi minna nimekirjaga, et mitte kokku kuhjata asju, mis kodus juba olemas.»

Varuks peaks olema kuue kuu sissetulek

Kuigi eestlased näitasid oma kulutamisharjumustes häid trende – tulevikule mõeldakse ning eelarvet peavad mingil kujul peaaegu kõik – on asjatundjad siiski mures, et puhvrit on siiski inimestel liiga vähe. Kui midagi juhtub, olgu selleks siis töökaotus või haigestumine, saavad muretult eestlased hakkama keskmiselt vaid kuni kolm kuud (57 protsenti). Ja kui arvestada, et Eesti peredest on viimase paari kuu jooksul olnud rahalistes raskustes 40 protsenti, siis tasub kindlasti kõigil kõrva taha panna, et säästude kogumine peaks olema prioriteet. Voometsa sõnul peaks kõigil olema varuks kolme kuni kuue kuu rahalised varud.

Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös esmakordselt läbi viidud pere-eelarve ja säästmise uuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas Eesti elanikud tulevad rahaliselt toime, kuidas säästavad ja planeerivad oma rahaasju, kuidas teevad rahakulutamise otsuseid ning kas ja kui palju pereliikmed omavahel rahaasjadest räägivad.

Uuring viidi läbi selle aasta märtsis. Uuringu raames läbi viidud veebiküsitlusest võttis osa 1021 elanikku vanuses 18-74 aastat.

KUIDAS KORRALDADA OMA RAHAASJU PAREMINI?

  • Koosta eelarve tegelikest kulutustest ülevaate saamiseks.
  • Selgita välja kulud, mis rahakotti liigselt koormavad.
  • Sea pikaajalised eesmärgid.
  • Teosta oma rahaasjade üle regulaarset kontrolli.
  • Säästa pisiasjadelt.
  • Käi toidupoes kindla ostunimekirjaga, võimalusel lapsi mitte kaasa võttes.
  • Selgita lastele rahaasjade planeerimist.
  • Vaata üle oma teadmised, oskused ja hobid ning arenda neid – ehk annab mõni neist lisasissetuleku.
  • Selmet väljas meelt lahutada, leia tasuta või odavamaid võimalusi kodukandis – kodused kinoseansid, väljasõidud jalgrattaga, lauamängud jms.
  • Osta teise ringi riideid ning riidepoodi mine ostunimekirjaga.
  • Kaalu auto väljavahetamist ökonoomsema vastu või ühistranspordi kasutamist.
  • Vaata üle oma paketid – paljud perepaketid on odavamad!
  • Tee rohkem kodus süüa, valmista paariks päevaks toit ette.
  • Tee rohkem koduseid iluprotseduure!
  • Loobu halbadest harjumustest (suitsetamine, alkohol).

Allikad: Kati Voomets, Marje Josing

Tagasi üles