Kaia Iva: tänane riskinoor võib tulevikus olla mõne olulise äpi looja või teadusvaldkonda panustaja

Dagmar Lamp
, Postimehe naisteportaali juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaia Iva
Kaia Iva Foto: Tiit Mõtus

Eile Kumu kunstimuuseumis toimus projekti «Riskilaste ja -noorte tugisüsteemide väljaarendamine» lõpukonverents «Kuidas muuta Eesti laste ja noorte elu riskivabamaks?», kus sotsiaalkaitseminister Kaia Iva alustas oma ettekannet sõnadega «Head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm», ning küsis, et kui päev pole nii päikseliselt helge, koduõu nii roheline ning pereliikmed hoolivad, kas ka siis kasvavad need lapsed vitsata.

«Usun, et paljud vanemad on tundnud vastuolulist tunnet,» märkis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. «Armastus lapse vastu on suur ja kõikehõlmav, aga jõuetus-pahameel-ärritus pimestab seda, sest lihtsalt ei oska leida seda õiget nuppu, millele vajutada, et laps käituks ootuspäraselt, teeks õigeid asju või teeks neid mõistliku aja jooksul. Kas leppida sellega ja pidada end läbikukkunud vanemaks? Või tõsta käsi?»

«Me teame, et lapsed kõike ei oska, teame et nad õpivad ja anname neile selleks aega,» ütles Kaia Iva. «Kuid tean, kui raske on täiskasvanul tunnistada, et ta ise ka kõike ei oska. Ka vanemaks olemist tuleb õppida. Ja iga õppur võib olla erinev, õppimine võib olla erinev, vahel linnulennul haaratav või ka hoopis keerukam protsess. Ka see protsess võib vajada tuge ja suunamist. Seepärast on oluline, et me kõneleme probleemidest, siis muutume ka julgemaks, et abi otsida või et seda abi vastu võtta.»

«Viimased 20 aastat on näidanud, et suuresti vaid tagajärgedega tegelemine ei ole jätkusuutlik ja pigem soodustab probleemide kuhjumist ning nõuab seeläbi järjest kasvavaid finantseeringuid,» sõnas Kaia Iva. «Seega on äärmiselt oluline nii laste heaolu kui ühiskonna heaolu mõttes tervikuna pigem varem märgata ja sekkuda ning toetada, kui hiljem tulekahjusid kustutada. Ka praeguse projekti käigus väljatoodud arvud, kui palju me säästame tulevikus, arendades praeguseid vanemaid, on muljetavaldavad. Selle investeeringu üks euro toob tulevikus tagasi 14,4 eurot. Boonusena lisaks ka vanemate parem vaimne tervis ja rõõmsamad pered.»

Kaia Iva rääkis, et investeerimine oma riigi tulevikku saabki alguse just sellistest sammudest: märkamisest, varasest sekkumisest ja hoolivusest. «Loomulikult sünnivad head tulemused osapoolte koostöötahtest ja selle nimel peame me kõik ühiselt pingutama. Tänane riskinoor võib tulevikus olla mõne olulise äpi looja või teadusvaldkonda panustaja. Selleks ei tohi me teda jätta hapral hetkel üksinda ja käega lüüa.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles