Kuus hetke, mil sa lapse mängu kogemata ära rikud

FOTO: Panther Media/Scanpix

Mäng on lapse arengule hädavajalik, kuigi liiga innukad vanemad kipuvad seda endalegi märkamatult pidevalt nurjama. 

Laste kasvatamine on keeruline ülesanne ja igal sammul annab teha vigu. Mängu takistamine on aga neist üks kurvemaid, sest see tähendab lapsele nii palju. Läbi mängu õpib ta muu hulgas tööriistu kasutama, konflikte lahendama, erinevusi mõistma, kujutlusvõimet kasutama ja lõõgastuma. 

On vanemaid, kes peavad distsipliini ja korda niivõrd oluliseks, et piiravad lapse mängulusti ka olukordades, kus sel pole tegelikult mõtet. Vahel võiks lasta lapsel lihtsalt omapäi mängida, see kulub talle ära. Arenguspetsialist Merete Kropp aitab Washington Posti vahendusel vanemate tähelepanu pöörata olukordadele, mis võivad lapse mängu ära rikkuda. 

Hoiatamine. Kui last pidevalt hoiatada ja ohtudega ähvardada, kasvab temast arglik tegelane, kes ei julge uusi asju proovida. Laps võiks olla mängides uudishimulik, enesekindel ja vapper. Ära muretse nii palju riiete puhtuse ja hügieeni pärast, kõik on pestav. Kui laps pingi peal tasakaalu proovides kukubki, siis on see talle ainult õpetuseks, kuidas teine kord paremini teha. Ei ole mõtet kogu aeg naaksuda selle pärast, mida tegelikult juhtub haruharva. 

Piirangutega juhtnööride jagamine. Tihti juhtub, et laps näeb mõnda multifilmi, mis talle väga meeldima hakkab ja vanemad tormavad selle peale poodi, et talle seal filmist nähtud tegelase kostüüm osta. Kuigi see on mõneti lõbus, muutub see lapse jaoks kiiresti igavaks. Kõige meeldejäävamad ja põnevamad on need mängud, kus lapsed saavad omavahel ise kokku leppida, kes millist rolli mängib ja mis järgmiseks juhtub. Mänguks tuleb teha loovaid ettevalmistusi ja see juhtub iseenesest. Vaba mäng on harva korduv. Ikka võib juhtuda, et lapsed lähevad rolle ja tegevusi arutades tülli, kuid see käib asja juurde. Sama kehtib ka mänguasjade kohta, mis pakuvad korraga liiga palju meelelahutust ja millel on ainult üks ette nähtud kasutusvõimalus.

Üleplaneerimine. Tänapäeval on kiire elutempo tõenäoliselt kõige suurem piirang, mis laste mängu rikub. Kui kooliväliseid tegevusi on väga palju, ei tekigi lastel võimalust oma fantaasial lennata lasta ja rahus mängida. Loominguline mäng sünnib igavusest.

Aeg ekraanide taga. Väga vähe on neid lapsi, kes vabatahtlikult eelistavad nutitelefonile, tahvelarvutile ja telerile õue minekut. See on vanemate teha, kui palju lubatakse lastel ekraanide taga aega veeta ja kui palju peavad nad ise oma aega sisustama. Kui ekraaniajale kehtestada kindlad piirangud, on laps sunnitud välja mõtlema tegevusi, mis panevad ta kujutlusvõime tööle.

Jälgimine ja sekkumine. Kui lapsed omavahel mängivad, võiks vanemad eemale hoida ja sekkuda vaid siis, kui tüli on läinud üle käte või lapsed seavad end reaalselt ohtu. Paljud vanemad jäävad juurde jälgima ja sekkuma, et laste mäng sujuks paremini. Võta kohe teadmiseks, et ei suju ega peagi sujuma. Kui lapsed saavad omavaheliste arusaamatustega ise hakkama, annab see neile eluks vajalikke oskusi ja teeb neid iseseisvamaks. Lisaks ei ole vanemat vaja juurde selleks, et ta lastele mänguks ideid välja käiks. Kui seda ka esialgu teha, siis hiljem tuleks ikkagi eemale hoida. Selleks, et laps üldse hakkaks loovust kasutama, peab tal esiteks igav hakkama. 

Esemed ja nende eesmärk. Võta vabalt! Väikeste lastega ei ole majapidamine kunagi laitmatult puhas ja see ei peagi nii olema. Las nad teevad patjadest kindluse ja veavad tekke mööda põrandaid laiali, kõike saab ju vajadusel pesta ja tolmust puhtaks kloppida. Vanemana tuleb sul vaid öelda, et lapsed asjad pärast mängu kohale tagasi paneks. Muud piirangud on üleliigsed.

Tagasi üles