Kuidas mõjutab juhi iseloom alluva arengut?

Kadrian Jaagund.

FOTO: My Conference

Euroopa suurima krediidihaldusfirma Lindorff Eesti tegevjuht Kadrian Jaagund rääkis My Conference’i korraldatud naisjuhtide seminaril «Julge juhtimine» läbi oma kogemuste sellest, kuidas eri tüüpi juhid oma alluvate arengut mõjutavad.

Ta tõdes, et iga juht mõjutab oma juhtimisstiili ja isikuomadustega oma meeskonda. Kadriani näited pärinevad nii tema enda kogemustest kui ka nähtust-loetust ja sõpradega arutatust.

1. Juht kõrvatoas ehk «naabritüdruk»

«Naabritüdrukust» juhi puhul on suhted Kadriani sõnul lihtsad, seisusevahesid ei ole. Sellise juhi puhul saab iga tööalane mõte kohe valjult välja öeldud, mida võimaldab nii lähestikku istumine kui ka tihe igapäevane koostöö.

«Naabritüdrukust» juht kõrvaltoas delegeerib alluvatele peaaegu kõik ning ühiselt otsustamine võimaldab töötajatel palju õppida. Tihe koostöö tähendab ka pidevat tagasisidet, kuid paraku pole «naabritüdrukust» juht Kadriani sõnul kuigi tugev parandamist vajavate asjade väljatoomisel - tema tagasiside on pigem positiivne.

Mida panna sellise juhi puhul tähele?

Keegi peab andma objektiivset tagasisidet, kuna muidu võibki tekkida unine rahulolu, asutuses valitseb pidžaamapeo muhe meeleolu.

Oht on ka see, et kui juht liiga palju delegeerib, pole kedagi, kes kriitilistes olukordades otsuseid vastu võtaks, sest vastutus on hajunud.

Selline juht võib sobida organisatsioonile, kus valitseb suhetele orienteeritud kultuur.

2. Juht «far far away»

Kui tippjuht on kaugel ja kõrgel, kui temaga näost-näkku suhtlemine on väga harv, jääb töötajatele Kadriani sõnul väga palju otsustusruumi. Kuid «naabritüdrukust» juhi ja kaugel ja kõrgel asuva juhi oluline erinevus seisneb selles, et viimane on soodustanud sellise organisatsioonikultuuri teket, mis seab esikohale ettevõtte väärtused ja tegutsemisvabaduse.

«Sellel juhil on väga kindlad ootused ja iga ta alluv teab, mille eest vastutab. Näiteks järgmise tasandi juht vastutab ainult käibe- ja kasuminumbri eest ja see, kuidas ta eesmärkideni jõuab, on tema teha nii kaua, kui ta hoiab kinni ettevõtte väärtustest,» selgitas Kadrian.

Mida panna sellise juhi puhul tähele?

Sellise juhi puhul on samuti oht, et tagasiside jääb nõrgaks. Aga kuna põhireeglid ja mõõdikud on paika pandud, siis suudavad töötajad ise oma tegevust hinnata.

Sellise juhi alluvuse tunnevad end hästi need, kes vajavad vabadust ja kes tunnevad, et vähene tagasiside ja motivatsioon teeb tugevaks ning soodustab enesearengut.

Tänapäeva agressiivse arengu ettevõtte juhid vajavad usaldusega saavutatud vabadust, et teha analüütilisi kiireid otsuseid ja kohe ka tegutseda.

Hoolimata sellest, kui intensiivselt sa oma ülemusega suhtled, pead olema valmis maksma oma ebaõnnestumiste eest, peade lendamise võimalus ei tohiks olla mitte oht, vaid peaks olema väljakutse.

3. Juht «mis meelel, see keelel»

Sellise juhiga, kes enne ütleb, siis mõtleb, on Kadriani sõnul kõige raskem kohaneda. Selline juht on domineeriv - ta ütleb oma mõtted välja
ja ootab reageerimist. Kuid ta on Kadriani sõnul edukas ainult sel juhul,
kui alluvad on pigem käsutäitjad, mitte dünaamiliselt probleeme ennetavad
töötajad.

Mida panna sellise juhi puhul tähele?

Domineeriv juht keskendub üksikasjadele, konkreetse probleemi lahendamisele, mitte suurele pildile, samas kui suure pildi nägemine on juhi üks olulisematest omadustest. Alati on vaja ja on kasulik oma konnatiigist kaugemale vaadata.

Sellise juhi puhul on ka oht, et keskendutakse iga hinna eest võidule, oluline ei ole protseduur ega reeglid, vaid ainult tulemus. Väga halb on olukord, kui domineeriva juhi eetika ja töötaja eetika lähevad lahku, sel juhul kannatab töötaja.

4. Juht, kelle nägu on meeskond ja organisatsioon

Enamik Eestis tegutsevaid naisjuhte on Kadriani sõnul oma organisatsiooni suhtes väga empaatiavõimelised: nad tunnetavad ja mõjutavad oma käitumisega organisatsiooni kultuuri, neil on hea meeskonnatöö ja meeskond jagab ühiseid väärtusi.

«Selliste juhtidega firmad on enam sotsiaalselt vastutavad ja juhi eestvedamisel aidatakse lahendada ka ühiskonnas ettetulevaid probleeme. Oluline ei olegi abi rahaline suurus, vaid mõtteviis, kus mina võidan-sina kaotad ehk võitja võtab kõik on asendunud kaasaegsema meie-kõik-võidame lähenemisega,» märkis ta.

Ära karda endast tugevamaid!

Lõpetuseks rääkis Kadrian ühest oma tööalasest õppetunnist, kus ta tegi juhina vale otsuse. Nimelt valis ta ühte projektimeeskonda valed inimesed - õigemini õiged inimesed, kuid valele kohale.

«Ma ei teadnud, mida müük selles regioonis endast täpselt kujutab. Valisin endaga sarnaste vaadete ja oskustega inimesed. Tean, et erinevate inimeste puhul võib meeskonna tekkimine võtta rohkem aega, kuid selline meeskond on palju tulemuslikum, kuna kokkuvõttes on erinevaid ideid ja oskusi rohkem. Täna oskan soovitada, et valige meeskonda inimesed, kes täiendavad üksteist. Ärge kartke endast paremaid – eelistage hoopis neid!» soovitas ta.

Kadriani soovitused juhtidele:

  • näe alati võimalusi, mitte ohte!
  • julge unistada suurelt!
  • kui oled oma ebaõnnestumistest õppinud, saad õnnestuda!


 

Tagasi üles