Mis on majandusvägivald ja kust abi saada?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Majandusvägivald on olukord, kus teine inimene (sinu abikaasa või elukaaslane, laps, sugulane, sõber, naaber) kasutab sinu raha, finantsressursse või vara ilma sinu teadmata või nõusolekuta. Majandusvägivallaks loetakse ka igasugust manipuleerimist eesmärgiga mõjutada sinu finantsotsuseid. Ohvriks võib langeda igaüks, olenemata vanusest, soost ja vara suurusest. Vanemad inimesed on eriti haavatavad: tihti sõltuvad nad oma elukorralduse või tervise tõttu teistest inimestest.

Millised on majandusvägivalla ilmingud?

Majandusvägivalda pole alati kerge ära tunda, kuna sellel on mitmeid vorme ja see areneb pikema aja jooksul koosnedes mitmetest erinevatest sündmustest, kirjutab TFBanki Laenukool. Tihti juhib sellele tähelepanu mõni lähedane, kuid üldiselt tasub olla valvas järgmiste tegevuste ja olukordade suhtes:

•    Teise inimese kontrolli all on ligipääs sinu pangakontole, ühistele säästudele või muudele sinu või ühistele varadele. 

•    Sinu praegune või endine elukaaslane keeldub rahaliselt panustamast sinu või perekonna ellu. Enamus või kõik elamiskulud on sinu kanda, kuigi teisel poolel on kõik finantsvõimalused olemas. 

•    Sul ei lubata kasutada internetti, telefoni või transpordivahendit, mistõttu ei saa sa käia tööl või ülikoolis. 

•    Keegi võtab sinu nimele laenu, sunnib sind laenulepingule alla kirjutama, sunnib sind käendajaks või muul moel oma varaga võõra laenu eest vastutama.

•    Sa pead tihti aru andma, kuidas sa oma raha kulutad. 

•    Keegi ähvardab müüa või müüb sinu vara ilma sinu nõusolekuta. 

•    Keegi kasutab sinu sularaha, deebet- või krediitkaarti või muud omandit ilma sinu nõusolekuta.

•    Sinu raha peidetakse sinu eest või ei võimaldata muul moel sellele ligipääsu. 

•    Sind alavääristatakse väitega, et sa pole võimeline rahaga ratsionaalselt ümber käima. 

•    Sind sunnitakse pettuse abil või vägisi oma testamenti muutma. 

•    Sõber või perekonnaliige sunnib sind teda enda eestkostjaks määrama. 

•    Sinu allkirja võltsitakse erinevatel juriidilistel dokumentidel. 

•    Sinu arved on maksmata, kuigi sa oled kellelegi nende tasumise usaldanud. 

•    Sind survestatakse investeerima raha ettevõtmisesse, mis kõlab liiga hästi, et tõsi olla. 

•    Lähedased või sugulased manipuleerivad sinu tunnetega või ähvardavad sinuga suhted katkestada, kui ei saa soovitud summat või vara.

Majandusvägivallaga kaasnevad tihti ka ahistajapoolne viha, vaimne ahistamine, ähvardamine, hooletusse jätmine või vägivald. 

Kust abi saada?

Majandusvägivalla juhtumitest on võimudele raske teada anda, kuna ohver ise kas ei suuda uskuda, et lähedane võiks temaga nii käituda või siis ei saa/ei soovi vägivallatsejat üles anda. Näiteks kardab ohver suhte purunemist, ahistaja vangistamist, kättemaksu või tänavale jäämist. Lisaks võivad takistavateks teguriteks olla ohvri füüsiline või vaimne seisund. Mõnikord on aga nii, et ohvril puudub usk, et midagi saaks päästa või parandada. Nii või teisiti, majandusvägivald pole kunagi aktsepteeritav. Kui märkad, et keegi sinu lähedastest või sa ise oled hädas, tuleb abi otsida.

Abi saamiseks pöördu politsei, sotsiaaltöötaja või ohvriabitöötaja poole. Füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistele pakub abi ka üleriigiline tugitelefon lühinumbril 1492.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles