Naistepäeva puhul toimub tantsulavastus naistest, kes murdsid läbi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Femmaaž

8. märtsil esietendub Sõltumatu Tantsu Laval Telliskivi loomelinnakus «Femmaaž», kus taasesitatakse maailma tantsuajaloo legendaarseimad soolod, mille naised on loonud.

«Femmaaž» ei sündinud üleöö. Sveta Grigorjeva kandis seda mõtet kaua kaasas enne, kui lavastus reaalseks sai. Naiste kummardus suurtele naistest kunstnikele-loojatele! Viimase saja aasta jooksul lõid olulisemad, revolutsioonilisemad soolotükid tantsus naised, esimene tuntud tantsu uuendaja, vabastaja oli naine: Isadora Duncan (1877-1927). «Femmaaž» on kummardus 20. sajandi suurte naisloojate-koreograafide tööle. Isadora Duncani jalajälgedes astusid paljud tantsurevolutsionäärid – 20. sajandi alguses, ja lõpuks läbi postmodernse ajajärgu. Tänases tantsus leiamegi kesksel kohal üksiku koreograafi-tantsija. «Femmaaž» on viibe me eeskäijatele.

FOTO: Femmaaž

Sõltumatu Tantsu Laval teevad naistepäeval, 8. märtsil kummarduse Mary Wigmani, Yvonne Raineri, Lucinda Childsi, La Ribot ja Debora Hay poole tänased eesti tantsijad-koreograafid Sveta Grigorjeva, Madleen Teetsov-Faulkner, Mari Mägi ja Joanna Kalm. Nii saab seekord tähistada naistepäeva, tõstes esile naisi-kunstnikke ja nende saavutusi vaimses, füüsilises ja kultuurilises plaanis. 

FOTO: Femmaaž

«Femmaaži» tantsitakse Sõltumatu Tantsu Laval veel 15., 16., 29. ja 30. märtsil ning 5. ja 6. aprillil. Piletiinfo Piletilevist või kohapeal.

FOTO: Femmaaž

29. ja 30. märtsil etendustele järgneb loeng, vestlus – modernismist postmodernismi, kus keskendume sellele, milliste protsesside tulemusena jõuti eelmise sajandi teises pooles modernismist postmodernismi ja arutleme, kuidas on 20. sajandi kultuurivoolude areng mõjutanud meie tänast mõtlemist ja arusaamist kunstist. Vestlust viib läbi teatriteadlane ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse magistrant Liisi Aibel.

FOTO: Femmaaž

Lavastust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tagasi üles