Heljo Pikhof: meie ühiskonnas peetakse naiste allaheitlikkust normaalseks

Heljo Pikhof
, Riigikogu liige (Sotsiaal­demokraatlik Erakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heljo Pikhof
Heljo Pikhof Foto: Ove Maidla

Riigikogu liige Heljo Pikhof märgib oma paarisuhtevägivalla kohta antud kommentaaris, et meie ühiskonnas peetakse normaalseks, et naised peaksid olema allaheitlikud ja iga hinna eest meestele meeldima, mis on suur probleem.

Probleemi suurust ei saa määrata selle järgi, kui mitu naist kannatab vägivalla all. Maade võrdluses oleme Venemaa ja Ukrainaga enam-vähem ühel pulgal paarisuhtevägivalla tagajärjel surma saanud naiste arvu poolest.

Aga see, et meie ühiskonnas peetakse normaalseks, et naised peaksid olema allaheitlikud ja iga hinna eest meestele meeldima, on suur probleem. Need käitumismustrid on ju pärit ürgpatriarhaalsest ajast, kus mehed pidasid naisi enda omandiks. Eestis on palju märke sellest, nagu oleks meessugu tähtsam, olgu siis poliitikas, majanduses või tööturul.

Ühiskonna jaoks on probleem ka see, et perevägivald mõjub väga halvasti lastele ja nende arenguvõimalustele, rääkimata kuludest arstiabile ja politseile või tööandjale, kelle töötaja kas puudub või on tema töövõime vähenenud.

Naised jäävad vägivaldsesse suhtesse seetõttu, et avaliku arvamuse kohaselt on just naiste kohus olla suhete hoidja kas või oma elu hinnaga. Teisalt on aeg-ajalt märgata, et vägivalda peetakse normaalseks, ja seda toetab ka ettekujutus nn õigest mehest, kes peab näitama oma tugevust, üleolekut ja tahte maksmapanekut.

Paljud naised ei ole suutelised üksi teenides ei endale ega lastele tagama äraelamist. Ja ükski omavalitsus pole nii jõukas, et saaks neile uut eluaset pakkuda. Varjupaigad on mõeldud kriisiolukordade jaoks, aga vägivald pere- ja paarisuhetes pole ühekordne juhtum.

Näiteks Austrias peab kodunt lahkuma vägivallateo toimepanija. See on ühiskonna väärtushoiakute küsimus, keda peaks kaitsma. Sageli tundub, et meil on kurjategija kaitsmisele rohkem mõeldud kui ohvrile.

See, et naised tänitavad ja mehed mitte, on müüt. Kas siis mehed ei nori ega nääguta? Loomulikult on ka vägivaldseid naisi, aga kümneid kordi vähem kui mehi. Samuti pole ju kõik mehed vägivaldsed, aga millegipärast lubatakse neile enam kontrolli ja võimu kui naistele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles