Sai pole saatanast!

  • Sai on tänapäeva "moesüüdlane" kelle kaela aetakse nii ülekaal kui tervisemured.
  • Kuidas süüa saia nii, et see paksuks ei teeks?
  • Saial ja saial on vahe - just kvaliteet otsustab, kas toit on tervislik.

III KOHT: Pätsi klassikaline moosiga ja moosita kukkel

FOTO: Meelis Meilbaum

Vaene sai! Vaevalt leiab tänapäeval toitu, mida sedavõrd tigedalt ei rünnataks. Praegu on moes ajada nii lisakilod kui ka seedeprobleemid saia süüks. Gluteeni väldivad kui katku needki, kel mingit tervisemuret pole. Loosung kõlab: loobu saiast ja oledki peenike, ilus ja igavesti noor. Aga vaadakem tõele näkku: kuidas on lood saia söömisega tegelikult?

Sai pole ehk tervislikem valik, kuid karta pole seda samuti vaja.

FOTO: Peeter Langovits

Pole olemas ühte toiduainet, mille vältimine lahendaks kõik mured. Miks? Sest toitumine pole kahe lause teadus, vaid kogu elu hõlmav terviklik süsteem. Ja tõesti – sai ei tapa sind, vaid võib teha paljugi head, nii et elagu vastlapäev!

Mis imeloom see on, millest on praegu moodne loobuda? Lihtsalt kiirete süsivesikute allikas, ei midagi mütoloogilist. Liikuv inimene, kes tarbib palju energiat, võib seda südamerahus vahel põske pista. Samamoodi nagu makaronegi, siin pole mingit mäekõrgust vahet. Kui argielus rapsid vähe, võiks ka saia süüa vähem ja harvem.

«Pole mina veel kuulnud, et keegi oleks ühest kuklist paksuks läinud!»

Vahel arvatakse, et aeglaselt imenduvad süsivesikud on justkui paremad – hoiavad kõhu kauem täis. Nii see tõesti on, aga vahel on eelis just kiiretel. Samuti võib vabalt eelistada puuvilju või teisi süsivesikuallikaid, kust saad lisaks vitamiine, kiudaineid ja muudki kasulikku. Valik on alati lai, kuid ükski kütus pole kurjast.

Kauinatar, kes ei julge saia uneski näha? Mitte tingimata....

FOTO: AFP / Scanpix

Mis kasu saiast on?

Esiteks emotsionaalne nauding! Näiteks vastlakukkel: värske, ehtsast jahust ja päris vahukoorega, see on ju jube hea! Insuliinilaks tõstab otsekohe sööja tuju, see on korralik annus kiirelt imenduvaid süsivesikuid. Edasi sõltub kõik sellest, mida su keha selle mõnusa, kergelt tulnud energiapahvakuga ette võtab. Parim aeg kukli kallale karata on umbes pool tundi pärast aktiivsemat liigutamist – keha kasutab glükoosi otsemaid ära lihaste glükogeenivaru taastamiseks. Väike süsivesikuamps teeb su tugevamaks ja tervemaks, jaksad kiiremini taas trenni tulla. Ja võidad ka saleduses: kui keha saab, mida vajab, jääb hilisem hundiisu ära. USA teadusdoktori Elizabeth M. Wardi uuringud kinnitavad seda fakti. Pane tähele, et sa ei vaja palju, umbes 50 grammi süsivesikuid, aga selle eest kiirelt pärast trenni.

Kui sulle tundub nüüd, et vastlapäeva kuklipeost saavadki osa ainult sportliku eluviisi harrastajad, siis päris nii see ka ei ole. Keskmine kukkel sisaldab 300 kcal. Ja rahu, sa ei pea pärast selle söömist trenni tormama, sest kõige rohkem põletab energiat elamine ise. Kui palju täpselt, on individuaalne ja sõltub ainevahetuse tüübist, east, kasvust, kaalust, kehaehitusest ja elustiilist, aga võid kindel olla: ennelõunasest kuklist pole õhtuks kübetki energiajääki, mida rasvana tallele panna. Ka siis, kui oled kogu vahepealse aja diivanil lösutanud, vajab keha energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, funktsioneerimiseks. Niisiis loeb aeg päris palju – muretu kuklisööming võiks toimuda päeva esimeses pooles või lõunal. Otse enne tuttuminekut pole see hea mõte juba seetõttu, et suhkur teeb erksaks ja takistab rahulikku uinumist.

Selge see, et kolm korda päevas saia mugida pole kellegi tervisele hea. Samamoodi pole hea saia paaniliselt vältida: kui loobumisega kaasnevad kannatused, teeb see kindlasti rohkem kahju kui vahel mõni kuklike põske pista. Endaga võitlemisel pole mõtet, selles mängus murdub varem või hiljem ka kõige kõvem kivi. Ära looda ka, et saiavaba dieet või gluteenivaba kook oleks mingi taevane ambroosia, mis teeb sulle ainult head. Ka sellest võid end paksuks süüa, kui piiri ei pea.

Sai ei tee paksuks

«Pole mina veel kuulnud, et keegi oleks ühest kuklist paksuks läinud!» muigab Myfitnessi personaaltreener Kristjan-Johannes Konsap. «Ülekaal vajab pikemaajalist pingutamist. Kiired süsivesikud – väike kogus pärast trenni on kasulik. Või enne trenni – kui sa oma kukli ära põletad, siis ei juhtu ka mitte midagi. Mõistuse piires võib endale kõike lubada.»

Kristjan-Johannes Konsap, personaaltreener, myfitness

FOTO: Jaanus Lensment

Konsap ise on hästi kursis kulturistide kõige rangemate menüüdega ja temast paremas vormis oleks üsna raske olla. «Miks on sai ebapopulaarne? Eks inimestele meeldivad mustvalged soovitused: see teeb paksuks, see ei tee paksuks. Tegelikult loeb tervik: kui palju sa kokku sööd ja kulutad. Sai imendub kiiremini, kõht läheb rutem tühjaks ja seetõttu on lihtsam üle süüa.» Konsap tunnistab siiski, et dieediperioodil loobub enamik fitness-sportlasi saiast. «Aga see on mõnes mõttes ka saia maine pärast. Sellest ei saa vitamiine ja mineraalaineid, nagu näiteks puuviljast.»

Personaaltreener ei soovita enda vastu ülearu karm olla, teadlikult endale vahel millegi lubamine aitab tema sõnul hoopis distsipliini hoidmisele kaasa. «Korra nädalas võib endale ükskõik mida lubada, ka fitness-sportlasel on nädalavahetusel tavaliselt üks selline päev. Nii on isegi lihtsam dieeti pidada, sest eesmärkideni viib pikk teekond. Ega sportlased ole mingid imeinimesed, ikka söövad kõike, võti on lihtsalt mõõdukus!»

Saial ja saial on vahe

Saia kehv maine on tulnud praeguse aja saiatoodetest, mille jahu on kloriiniga valgendatud, kasulikud ained eemaldatud ning hulk lisaaineid asemele pandud. Meie kehal pole seda kraami vaja, aga miks see Mendelejevi tabel siis saia sees peidus on? Kellel seda vaja on? Tootjal.

Kristiina Saar-Rand, kirglik hobiküpsetaja

FOTO: Brette Saar

«Saial ja saial on vahe – tööstuslikus tootmises kasutatakse palju lisandeid, et kerkimine ja valmimine oleksid võimalikult kiired,» selgitab kirglik hobiküpsetaja Kristina Saar-Rand. «Paljud saiad on igavesti pehmed, ei lähegi kõvaks. Saiad säilivad meeletu pika aja, kuid see pole ehtsale saiale loomulik! Ma ei soovitaks süüa üldse mitte midagi, mis säilib tohutult kaua, see pole enam toit.»

Kristiinale andis tõuke ise saia tegema hakata tunnustatud meister Richard Bertinet, kes tõi välja, milleks on sai tänapäeval muutunud. Esialgu olid saias vaid jahu, vesi ja sool. Aga tänapäeva saiapakil lesib meeletu pikk nimekiri keemilisi aineid, mida me õieti ei tunnegi! «Kui teed saia ilma lisaaineteta, puhastest talutoodetest, on see üks väärtuslik suutäis,» kinnitab Kristiina. Ta ise sööb saia igal hommikul, sporti ei tee, kuid pole oma saledale taljele aastatega ainsatki saiavolti korjanud. «Minu sai valmib 24 tundi – iga hea toiduga peab vaeva nägema. Kergitus käib looduslike bakterite juuretise pealt ja sai tuleb kohev ning õhuline, koorik on krõbe, nagu peab õigel saial olema! Oma populaarseima retsepti olen ise tuletanud, meie pere ja kogu suure sõpruskonna lemmik on juuretisesai. Lisan sinna porgandit, speltahelbeid, ainult häid asju, ja samast tainast tulevad ka imemaitsvad vastlakuklid. Head asja ei pea sööma palju! Kui toit annab maitseelamuse ja emotsiooni, siis saab kõht hoopis parema tundega täis.»

Kristiina Saar-Rand teeb puhta koostisega ja lisaaineteta vastlakukleid

FOTO: Brette Saar

Gluteen pole koll

«Gluteeni pole mingit mõtet vältida, kui sa pole haige,» paneb toitumisnõustaja Erik Orgu asjad paika. «Gluteenitalumatus ehk tsöliaakia on raske haigus, mida on diagnoositud alla 1% inimestest, nii et ülivähestel.» Gluteenikartjaid on seevastu tuhandeid kordi rohkem. Küllap on kalduvus mõelda endale välja olematuid talumatusi lihtsalt üks toitumishäirete vorm, õigustamaks haiglast kontrollivajadust toidulaua üle.

Erik Orgu, toitumisnõustaja. erikorgu.ee

FOTO: Sander Ilvest

«Gluteen on teraviljas sisalduv valk, see pole üldse mingi mürk! Usun, et gluteen tembeldati halvaks seetõttu, et see kipub leiduma kõrge kaloraažiga ja mitte kõige kasulikumates toitudes,» räägib Orgu. «Paljudel on pärast saia söömist enesetunne halb – selle võib põhjustada kiire veresuhkru tõus ja langus, mõned jahud ei pruugi seedimisele sobida, aga samuti muud ained saiatoodetes. Näiteks margariin, transrasvad! Mõjub kogu kompott koos!»

Orgu ei ole eriline saiasööja. «Kui mulle vastlapäeval satub ette üks hea käsitöökukkel, siis söön selle ära, aga otsima ma seda ei lähe. Kahtlen, kas keegi üldse julgeks mulle vastlakuklit pakkuma tulla,» naerab heas vormis toitumisnõustaja. «Eelistan süüa võimalikult vähe töödeldud, naturaalset toitu, ja ma ei saa öelda, et sai seda oleks. Iga lisatud aine tähendab töötluse astet, lisaks visatakse see ju veel ahju ka! Kui toitumine on tervislik ning korra eksib kukkel sekka, siis pigistame silma kinni. Aga kui harjutada end iga tähistamise puhul käega lööma – see on juba iseenda lollitamine! Toit olgu võimalikult kvaliteetne kütus, et mootor püsiks töökorras. Pika säilivusajaga lisaaineid täis topitud sai on täiesti mõttetu asi, nii et miks seda süüa?! Kuid puhta koostisega sai: vesi, jahu, sool, või – vabalt võib vahel süüa.»

Tagasi üles