Pikaajalised külalised pajatavad: mis tunne on osa saada presidendi vastuvõtust?

Anna ja Allar Levandi vabariigi 93. sünnipäeval kuus aastat tagasi.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Peatselt saabuva vabariigi aastapäeva ning palju kõneainet pakkuva presidendivastuvõtu eel on hea hetk meenutada ning mõlgutada mõtteid varasemate vastuvõttude üle. 

Uurisime, mida arvavad ning mõtlevad sellest suursündmusest mõned nendest vähestest õnnelikest, kes on olnud mitmeid aastaid presidendi vastuvõtule kutsutud ning sellest suurejoonelisest üritusest ka korduvalt osa saanud.

Kärt ja Andres Anvelt vabariigi 97. sünnipäeval kaks aastat tagasi

FOTO: Liis Treimann / Postimees / Scanpix

Kärt Anvelt: põnevaim osa on presidendi kõne

Ajakirjanik Kärt Anvelti sõnul pole kätlemine presidendi vastuvõtul kindlasti mitte peamine. Tema jaoks on vastuvõtul kõige olulisemad ja oodatumad hoopis presidendi kõne ning aastapäeva kontsert. «Mulle siiralt meeldib oodata ja mõelda, et mis seal kõnes tuleb. Saalis olles on see väga pidulik hetk.» Anvelt ootab igal aastal huviga, et mis on see peamine sõnum just sel aastal. «Muidugi võib kõnet telekast vaadata või hiljem lugeda, aga see ei ole see.» Märgata ja vaadata, mis teised saalisviibijad ümberringi mõtlevad ja tunnevad, on Anvelti sõnul märksa erilisem. Kontserdi puhul ootab naine igal aastal huviga, et millega jälle üllatatakse. Samuti toob naine välja toreda asjaolu, et vastuvõttudel kohtab alati inimesi, keda pole kaua aega näinud, ning kellega on hea üle pika aja taas juttu puhuda ning pidulikku õhtut nautida.

Allar Levandi: alati saab küllaldaselt tantsida!

Endine kahevõistleja ja olümpiapronks Allar Levandi meenutab varasemaid vastuvõtte vaid hea sõnaga. «Oli väga meeleolukas alati ja väga hea tunne,» räägib Levandi. Mehe sõnul on vastuvõtud alati olnud lõbusad ning samuti on saadud küllaldaselt tantsida. Kuigi sel aastal Levandi presidendi vastuvõtule ei lähe, leiab ta siiski, et tegemist on väga olulise üritusega.

Anna ja Allar Levandi vabariigi 93. sünnipäeval kuus aastat tagasi.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

«Presidendi vastuvõtud on olnud üks osa Eesti Vabariigist ja kindlasti väga vajalikud,» tõdeb Levandi, kelle arvates pole vahet, kas vastuvõtul käiakse koha peal või jälgitakse seda kodus köögilaua taga istudes hoopis telekast. Sellest olulisemaks on asjaolu, et selline üritus Eestis igal aastal ikka ja jälle aset leiab. Levandi sõnul on see suur asi ning näitab, et Eesti Vabariik on tõsiseltvõetav.

Evelyn Sepp: elame üle tüütu kleitide arvustamise

Teenusmajanduse Koja tegevjuhi ja endise poliitiku Evelyn Sepa sõnul on vabariigi aastapäev väga hinnanguline ning on praeguseks muutunud üheks loomulikuks elu osaks. «See on midagi, mis on rõõmus päev, pere päev, Eesti sünnipäev, mida tähistatakse pereringis, sõprade ringis. Pannake lauale head ja paremat, pidulikult. See muutus riiklikust tähtpäevast pere pidupäevaks on võtnud pea veerand sajandit, aga see on südantsoojendav. Ma usun, et see ongi see tunne, mis hoiab Eesti inimesi koos ka rasketel aegadel,» räägib Sepp.

Naise sõnul on äärmiselt tore, kuidas vabariigi aastapäev ja sellega seonduvad traditsioonid on juurdunud ja saanud omaseks.

Evelyn Sepp ja Marko Kiigajaan vabariigi 93. sünnipäeval aastal 2011.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

«Kogu päeva kestev programm kulmineerub õhtuse kontsertaktuse, vabariigi presidendi kõige olulisema kõnega aastas ja meeleoluka tänupeoga. Muidugi on tüütu, et sel puhul on liialt palju tähelepanu kleitidel, aga elame üle. Ka sel on oma mõte ja koht meie kultuuris,» leiab Sepp, kelle arvates võiks presidendi vastuvõttu võtta eelkõige tänupeona ning rõõmustada kõigi nende üle, kes saavad sellest vahetult osa. «Mulle väga meeldib see, et kontsertaktus on olnud nagu elav taim – igal aastal ise aedniku käe järgi kujundatud ja sisustatud. See on väga oluline. Ja mõistagi pakub alati tõsist intellektuaalset pinget presidendi kõne ootus ja hilisem lahkamine,» räägib Sepp, kelle arvates võiks seda päeva võtta rõõmu ja uhkusega ning kirumine ja kadetsemine jäägu muudesse päevadesse.

Aivar Riisalu kõhtu täis ei saa

Küsimusele, mis teda aasta-aastalt vastuvõtule tagasi on toonud, vastab ettevõtja ja poliitik Aivar Riisalu vaimukalt ja tabavalt: «Naine käskis.» Sügavam põhjus, miks Riisalu arvates presidendi vastuvõtust osa võetakse, peitub mehe sõnul inimeste edevuses. «Inimesele on olulised kolm asja: et leib oleks laual, et vara kasvaks ja et oleks ühiskondlik tunnustus. Ühiskondlik tunnustus tuleb aga pahatihti läbi eputamisena näivate asjade.»

Aivar Riisalu vabariigi 92. sünnipäeval aastal 2010.

FOTO: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Olla üks neist inimestest, kes on presidendi vastuvõtule kutsutud, on Riisalu arvates kaunikesti kõditav ning moodustab kindlasti ühe osa ühiskondlikust tunnustusest, mida inimene sisimas ihkab. See on tema meelest ka peamine põhjus, miks enamik inimesi presidendi vastuvõtule ka lähevad. «Tegelikult on see suhteliselt rutiinne ja väsitav üritus, kus isegi kõht täis ei saa,» tõdeb Riisalu, kuid lisab, et ilmselt oleme me kõik piisavalt edevad inimesed, et sellele kutsele sellegipoolest mitte ära öelda.

Artikkel ilmus esmakordselt 22. veebruaril 2017.

Tagasi üles