Uuring: Eesti inimesed ei teadvusta, et võivad kahjulike bakteritega süües kokku puutuda

FOTO: Volodymyr Melnyk / PantherMedia / Scanpix

Suur osa Eesti inimestest on arvamusel, et puutub tervisele ohtlike bakteritega kokku avalikes kohtades, selgub värskest uuringust.

Valio püüdis välja selgitada, kuivõrd teadvustavad eestimaalased üldse bakterite olemasolu meie igapäevaelus ning kus puutuvad nad enda teada enim bakteritega kokku.

Uuringutulemused näitasid, et tervelt 70 protsenti inimestest arvab, et puutub tervist ohustavate bakteritega enim kokku just avalikus ruumis. «Enim kardetakse ühistransporti, avalikke tualette ja treppide käsipuid, kusjuures bussi-, trammi- ja trolliga sõites tajuvad kahjulike bakteritega kokkupuudet kõige enam just Põhja-Eesti elanikud,» ütleb Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin. «Kuna ühistransport ja ühiskasutatavad ruumid on suuremates linnades rahvarohked, siis on igati mõistetav, et just neis kohtades on inimestel suurim hirm puutuda kokku pisikutega. Samas näitas uuring, et kontserdi- ja spordisaalides, laste mänguväljakutel ning majutusasutustes baktereid niivõrd ei kardeta.»

Lisaks selgus, et vaid 17 protsenti inimestest on arvamusel, et nende peamine kokkupuude kahjulike bakteritega leiab aset just käte kaudu. «Käed on pidevalt kontaktis mingisuguse pinna või esemega – olgu selleks siis kas telefon, arvutiklaviatuur, autorool või ukse käepide. Tulemustest aga selgub, et inimesed ei pea käsi oluliseks bakteriallikaks.» Samuti puutuvad käed kokku ka bakteritega kaetud toiduainetega. Poest ostetud ja korralikult pesemata puu-, juur- ja köögiviljad võivad samuti tervisele negatiivset mõju avaldada. «Uuringutulemustest aga selgub, et vaid 1 protsent inimestest on arvamusel, et puutuvad tervist kahjustavate bakteritega kokku süües.»

Toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul puudub paljudel inimestel harjumus pesta ka kooritavaid puuvilju nagu mandariine, apelsine, banaane, avokaadosid.

«Nende koortelt aga võime leida säilitusained, kemikaale, millega puuvilju on töödeldud, hallitust, mis pole veel silmaga nähtav, ja ka patogeene ehk haigustekitajaid. Et nende kõigiga hakkama saada, vajab organism tugevat immuunsüsteemi ja head seedimist. Tõhusaks abiks on siinkohal kasulikud piimhappebakterid, mida saame, kui sööme igapäevaselt hapendatud toite nagu näiteks toores hapukapsas, jogurt ja keefir,» selgitab Holsting.

Kõige puhtamaks kohaks peavad Eesti elanikud kodu – kõigest 1 protsent inimestest nimetas peamise ohtlike bakterite pesitsemispaigana oma eluaset.

Tagasi üles