Murrame kaheksa trenniga seotud müüti

Ingrid Dreyersdorff
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Josep M Suria / PantherMedia / Scanpix

Väga palju sellest, mida me arvame trenni kohta teadvat, põhineb müütidel. Me kuuleme midagi lapsena, seda korrutatakse aastaid ja järsku saab sellest fakt. Nii nagu igal pool on ka fitnessi kohta müüte, mis vastavad tõele. 

Müüdid võivad olla näiteks kollektiivselt kinnistunud teadmised millestki, mis ei ole õige. Samas on lihtsalt maailm nii palju arenenud, et asjad, mida kunagi peeti tõeseks, ei ole seda enam. Mnn.com vahendab kõige tavalisemad trenniga seotud müüdid.  

  1. Treeningud oleks soovitav nädala peale laiali hajutada. 2017. a tehtud uuringust selgus, et need, kes tegid trenni ainult nädalavahetustel vähendasid südamehaiguste tekke riski 41 protsenti ja vähi riski 18 protsenti, võrreldes nendega, kes ei teinud üldse trenni. Nii et ära muretse, kui sa ei saa iga päev või üle päeviti jõusaalis käia. Peaasi, et sa oma trennid siis muul ajal ära teed.
  2. Alles tund aega pärast söömist tohib ujuma minna. Ameerikas leiti, et kõigi uppumissurmade taga on ainult üks protsent neid, mis otseselt seostuvad sellega, et ohver oli enne ujumist söönud. Eksperdid ütlevad, et täiskõhuga suurt pingutust nõudvat trenni on ikka raske teha, sealhulgas ka ujumist, aga enamikele harrastajatele ei peaks üks võileib enne ujumist probleeme tekitama.
  3. Enne trenni peab venitama. Selles osas on küll teadlased 180 kraadise pöörde teinud. Enamik teadlasi on veendunud, et enne trenn ei ole vajalik venitada ja see võib olla isegi kahjulik.
  4. No pain, no gain – mentaliteet. Sellest hüüdlausest on saanud treenijate seas populaarne mantra, aga eksperdid ei ole nõus. See tähendab seda, et areng tuleb ainult läbi suure valu. Ebameeldivus ja väsimus on üks asi, aga valu on teine. Ei, treening ei peaks tegema haiget. Treenima peab pigem targalt.
  5. Pärast trenni on soovitav juua valgujooki või süüa valgubatooni. Kõige tähtsam asi taastumiseks on vesi, sellele järgnevad süsivesikud ja siis valgud, mistõttu väga paljud treenijad valgujookide järele ka haaravad. Paljud nendest sisaldavad terve toidukorra jagu kaloreid ja on lihtsalt pisut peenemad kui rämpstoit. Igasuguste valgutoodete asemel söö õuna maapähklivõiga või hummust leivaga. Niis saad palju rohkem toitaineid ja vähem kaloreid.
  6. Sa vajad taastumiseks spordijooki. Tõsi, kui sa oled jooksnud üle tunni aja või näiteks maratoni, siis on sul nendest kasu. Vähem kui poole tunnise või madala intensiivsusega treeningu jaoks ei ole spordijooki tarvis. Oxfordi ülikooli teadlased uurisid rohkem kui 400 spordijooki ja leidsid, et üle poole nendest, ei vastanud tegelikult standardile.
  7. Raskuste tõstmine teeb naised jässakaks. Naise kehas ei ole testosterooni, mis laseks lihastel niimoodi kasvada, nagu meestel. Kulturistid söövad ja treenivad loomulikult teistmoodi, mistõttu nad on võimelised oma lihaseid niimoodi suureks kasvatama.
  8. Hea seks on trenni eest. Seks on hea, aga see ei ole treening. Men’s Journal kirjutas, et 70 kilogrammine mees kulutab tund aega seksides 250 kilokalorit, aga seks ei kesta tavaliselt nii kaua.  
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles