Kuidas vaigistada peas elavat kohese rahulduse pärdikut?

FOTO: Markus W. Lambrecht / PantherMedia / Scanpix

Räägime sellest pisikesest pärdikust, kes elab meie sees ning tahab kiiresti ja koheselt mingist tegevusest rahuldust saada – olgu see siis hea maitseelamus, suuruse võrra väiksem riideese, pikad juuksed, suur rahasumma, paljude inimeste kiitus jms. Kõike seda ja palju muudki on võimalik saavutada, kuid mitte ühe näpuliigutusega, kirjutab Brena Fitnessi blogi.

Tänapäeva maailm on muutunud nii kiireks ja meie tähelepanu aina lühemaks. Me oleme harjunud sellega, et paljud asjad meie elus muutuvad aina mugavamaks ning seetõttu, kui tegeleme asjadega, millel ei saa paari näpuliigutusega tulemust olla, me tihtipeale pettume.

Näiteks kunagi tuli selleks, et inimesega kokku saada, minna talle ukse taha, teadmata, kas ta on kodus või mitte. Kas sa praegu teeksid seda? Ilmselt kirjutad hoopis Facebooki, mis mure sul on ja saate selle seal lahendatud – ei pea kodust lahkumagi, veel vähem end korda sättima. Või teine näide – iidsel ajal tuli käia metsas küttimas või saadusi korjamas, siis tuli nad ära puhastada, töödelda ja siis sai alles süüa tegema hakata. Nüüd võid sa valmistoidu või poekoti endale kulleriga koju tellida ja taaskord kodust lahkumata! Mõistad, kuhu ma rihin?

Olles elustiilinõustaja, puutun ikka ja jälle kokku inimestega, kellel tekib mingi hetk tuhin peale «end käsile võtta», toitumist muuta ja trenni minna. Jah, see on vana teema, eks? Sellest räägitakse tõepoolest palju, aga ometi, suuremalt jaolt miski ei muutu. Rohkem on ikka neid, kes varem või hiljem loobuvad ja vana tee peale tagasi suunduvad. Milles on siis asi?

Olen märganud, et on peamiselt kahte tüüpi neid inimesi, kes elustiilumuutuse käsile võtnuna ka sellega nö lõpuni lähevad – saavutavad soovitud tulemuse (nt kaalunumber) ning suudavad seda ka hoida. Üks tüüp on need, kellel on olnud kas mingi suur terviseprobleem või on ehk teda nii palju noritud, et talle lihtsalt aitab. Ükskõik, milles see väljenduks, selle taga on kas füüsiline või vaimne trauma, mis lihtsalt ei luba enam vana viisi edasi minna. Teine edukas inimeste grupp on lihtsalt nii sihikindel, kes otsutab, et nüüd aitab, hakkab etteantud kavasid jälgima ja see töötab! Osa inimesi reaalselt suudab jälgida silmagi pilgutamata seda, mis neile antakse (müts maha teie ees), kuid neid ei ole eriti palju – kui oleks, ei oleks minul enam eriti tööd!

Nii ma jõuangi lõpuks oma loo sisuni. Esiteks, ma loodan, et suurem osa meist ei pea läbi elama mingit traumat, et käsile võtta elustiilimuutus! Olen näinud kõrvalt oma sõprade vanemaid (õnneks veel mitte enda omi), kes on ühe või teise terviseprobleemiga haiglasse sattunud ja pärast seda on Coca-Cola asendatud mineraalveega ning saiakesed salatiga (kusjuures, suuremalt jaolt on need mehed). Selline muutunud teguviis on hea, kuid see võib olla mõne jaoks juba liiga hilja. Noored inimesed (mõtlen siin isegi kuni 40-aastaseid) ei taju veel võib-olla ära, et tegelikult terviseprobleemid ja organite ülesütlemised võivad juhtuda igaühega meist. Niikaua, kui midagi hullu pole juhtunud, ei oska me uskudagi, et meil võiks ka südameprobleeme olla või et tekivad neerukivid või, mis veel hullem – vähk.

Kõik haigused, olgu see siis pisike nohu või jube kasvaja, tekivad ikkagi sellest, kuidas me elame, kus me elame ning mida me sööme. Kas su elus on palju stressi või oskad elada rahulikult ja positiivselt? Kas elad saastatud keskkonnas või ümbritsed end tihti loodusega? Kas sööd kiir- ja valmistoitu või teed teadlikke valikuid ja valmistad oma toidu peamiselt ise? Kas istud päevad läbi arvutis (tööl ja kodus) või oled füüsiliselt aktiivne misiganes viisil vähemalt 30 minutit päevas?

Esitan neid küsimusi, kuna need kõik moodustavad terviku meie heaolust lähtudes. Ning kui nüüd ongi otsus kätte võetud, et tuleb näiteks kaalu langetama ja trennis käima hakata, siis tihtipeale tahetakse tulemusi näha kohe. See väike kohese rahulduse pärdik meie sees hakkab karjuma: sa oled juba nädal aega trenni teinud ja suppi ja salatit näost sisse ajanud, aga ikka sa pole peenike! Mine söö parem šokolaadi ja tee mulle hea enesetunne. Kohe! Aga korraks. See hea tunne kestab vaid korraks. Kas sa oled üldse kunagi mõelnud sellele, et kui sa midagi sellist sööd, enda premeerimiseks või mis iganes põhjusel, kas sa võtad üldse aega nautida seda? Kas sööd selle maiuse kiiruga arvuti taga ära taipamatagi, millal pakk tühjaks sai? Või sa istud rahus, paned selle tüki endale suhu ja naudid? Naudid selle tekstuuri, suulamist, maitsete kooskõla... ilmselt mitte, eks? Mis kasu selle söömisest siis üldse oli? Mõtle sellele.

Ma soovin väga rõhutada, et inimesed saaksid aru, et kuigi meist väljaspool võivad asjad muutuda hetkega, siis meie sees ja meie nahal need muutused nii kiiresti ei toimu. See lihtsal on bioloogiliselt nii. Kui meil oleks imekreeme ja imetablette, et kaotada nädalaga 50 kilo või saada päevaga lahti aknest, siis usu mind, me kõik oleksime juba veatu naha ja ideaalkaaluga! Aga see ei ole nii. Näiteks meie nahk uueneb 28 päevaga. Seega, kui sa hakkad tervislikult toituma, et oma nahka parandada, siis enne kuu möödumist ei pruugi sa mingit tulemust peeglist näha ja see on täiesti okei! Oluline on seda mõista iga kord, kui sa peeglisse vaatad, ja tugeva usuga sama toitumist jätkata. Nagu öeldakse, siis harjumus tekib kolme nädalaga, seega 21 päeva ei tohiks ju raske olla tulemuse nimel, mis kestab igavesti?

Sama on ka näiteks meie kaaluga. Tervislik on kaotada 500 grammi nädalas. See on umbes kaks kilo kuus! Saad sellest aru, ainult kaks? Ja kui sa küsid, et miks mitte rohkem, siis see ei ole lihtsalt jätkusuutlik ega tervislik. Sa pead kaalulanguse ajal sööma ikkagi piisavalt, et sa saaksid oma keha jaoks vajalikud vitamiinid ja mineraalained kätte, et ta oleks edasi terve samal ajal kui sina rõõmsalt kaalu langetad. Sa ju ometigi ei taha saledat, kuid ebatervislikku keha, mis vanemas heas nõrkusest kokku kukub?

Seega, kui sul on vaja kaalus alla võtta näiteks 20 kilogrammi rasva arvelt, siis tee endale selgeks, et sul läheb selle jaoks keskmiselt aega kaheksa kuni kümme kuud. Jah, kui sa oled väga ülekaaluline ja teed drastilise elustiilimuutuse, siis alguses lähevad kilod kiiremini ja see on ka okei. Miks see nüüd okei on, sa küsid? Sest kehale on uus toitumisstiil lihtsalt nii uus, et see on talle šokiseisund. Ta hakkab lõpuks saama õigeid toitaineid ja ta saab aru, et võib lahti lasta sellest, mille ta «igaks juhuks» rasvapolstrina on salvestanud. Seega, kui sa alguses võtad palju kiiremini kaalus alla, kuid kuu või paari pärast see tempo langeb, siis pea meeles, nii peabki olema! Niikaua, kuni kaal langeb, on kõik õigesti! Lihtsalt tuleb mõistusega aru saada, et iga päev sinu kaalunumber muutuma ei peagi – jälgi muutust nädala lõikes. Veel parem – ära jälgi kaalu, vaid mõõda sentimeetreid! Kaal on tihtipeale petlik, näiteks kui keha liigse soola või suhkru söömise tõttu hoopis vett kinni hoiab.

Minu mõte on see, et tervislik eluviis ja sale peegelpilt ei ole kohad, kuhu kohale jõuda. Need on rännakud, mis kestavad terve elu. Mida varem sa mõistad, et tervislik eluviis on kasulik sulle ja ainult sulle, seda parem ka sinu sõpradele ja lähedastele! Seega, ära võta oma kaalulangetusprotsessi kui midagi, mida sa pead pingsalt jälgima ja järgima – too pisikesed muudatused oma ellu samm-sammult ja unusta see kaal seal toanurgas üldse ära! Mida stressivabamalt sa oma uude elustiili suhtud, seda kergem on muutus tulema. Võib-olla mitte nii kiiresti, kui sa sooviksid, aga kindel on see, et ta tuleb ja jääb! Ja niimoodi oma ellu suhtudes jääb ka see pisikene pärdik su peas aina rohkem vaikseks.

Tagasi üles