Gätlin Roots: lapsevanemaks olemine ei ole täiskohaga töö!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Gätlin Roots

FOTO: Erakogu

Meedias tõstetakse aina esikohale väidet, et lapsevanemaks (eelkõige just emaks) olemine on täiskohaga töö. Selline väide on väär ja näide oskamatusest oma aega õigesti planeerida. Samuti võetakse vanemana endale täiesti üleliigseid kohustusi, mida teha ei ole vaja. Sellest kirjutab portaalis Minu Pere Gätlin Roots.

Kõige rohkem vajab laps oma vanemaid esimestel elukuudel, aga juba esimesed arengusammud roomamise, kõndimise ja muu näole näitab, et ta soovib maailma uudistada ja iseseisvaks saada. Palun ärge takistage lapsel iseseisvuda. Jälgige, et tema ümbrus oleks turvaline ja see ongi kogu teie töö. Noh, peaaegu…

Kõige rohkem näeb lastevanemate kasutut lahmimist, kui jälgida lapsi lasteaias, samuti nende vanemaid. Lasteaeda minemiseks üks olulisemaid samme on potil käimine. Sõimerühmas seda nii väga ei nõuta ja mõned tulevad mähkmetega, kuid soovitan soojalt laps saata lasteaeda mähkmevabalt. Meil sai aasta tagasi see madin mööda, kus lapsi tuli hoogsalt potile harjutada. Teema oli aktuaalne nii kodus kui lasteaias. Kodudes toimuvast saab ülevaate erinevates Facebooki gruppides. Mõni alustab juba varakult potitreeninguga… ja oh seda rõõmu, kui laps potil käib!

Järgnev juhtus aga järgmisel aastal lastevanemate koosolekul. Kõik õpetame oma lapsi hoogsalt potil käima ja oleme rõõmsad, kui nad seda teevad, aga paraku teevad vanemad poole töö eest ära. Nad unustavad, et laps peab käima ISE potil. See tähendab, et laps läheb potile, pühib ise oma tagumiku, laseb vee peale ja peseb oma käed puhtaks. Seega juhtus nii, et seda osa, kus tuleb tagumiku puhtaks tegemist õpetada, pidid lasteaiaõpetajad lastevanematele õpetama. Mul oli lapsevanemana veidi piinlik, et sellisele asjale pidi õpetaja tähelepanu juhtima, kuid see oli tõsi.

See on lihtsalt üks konkreetne näide, et lapsevanemad teevad poole tööst ära. Minu laps on samasugune. Lihtsam on teisest toast emme kohale kutsuda, kes tagumiku puhtaks pühib, kui seda ise teha. Riiete panemisega on samamoodi. Praeguseks peaks oskama esimeses lasteaia rühmas käiv laps ise riidesse panna. Kolme- ja neljaaastased. Vanemad peaksid aega varuma, et laps paneb ise riidesse ja võtab ise riidest lahti. Minu kolmene igal hommikul teeb trikke ja viriseb, et oh tema ei oska. Ainuke asi, mida teha ei oska, on hästi valetada, sest riidesse oskab ta panna. Ja ta on riidesse pannud sellest ajast, kui ta sõimerühma läks. Vahel, kui tõesti kiire, aitan kaasa, kuid üldjuhul passin kõrval…«Pane sokid jalga! Pane sall kaela!»

Alla kolmeaastased lapsed oskavad tegelikult väga palju asju juba ise teha, kui neile võimalus anda. Me ei anna, me teeme ise ära ja kuulutame, et lapsevanemaks olemine on täiskohaga töö, iseendale aega ei jää. Õpetage lapsed iseseisvaks ja teete endale suure teene. Rääkimata, et lapsevanema kohustus on talle elementaarseid asju õpetada.

Loe edasi portaalist Minu Pere.

Tagasi üles