Eesti naised tunnetavad ealist tõrjumist soolisest enam

Kõige sagedamini diskrimineeritakse Euroopas inimesi vanuse põhjal.

FOTO: Corbis / Scanpix

Eestis tunnetab diskrimineerimist 10 protsenti Eesti naistest ja 0,8 protsenti on neid, keda diskrimineeritakse naiseks olemise tõttu, selgus Euroopa Sotsiaaluuringu andmetest.

Eesti naised peavad rassi, kodakondusust, keelt ja rahvust üheks olulisemaks diskrimineerimise aluseks. Järgnevad diskrimineerimine religiooni, vanuse ja soo alusel.

Soo alusel diskrimineerimist tunneb Euroopa naistest keskmiselt 1,1-1,3 protsenti naistest, Eestis on see number mõnevõrra väiksem - 0,8 protsenti. Eestis peavad naised sellest olulisemaks hoopis vanuselist ebavõrdset kohtlemist, mida nimetas ära 1,3 protsenti Eesti naistest.

«Vahe ei ole suur, aga seda näitab see küll, et soo põhjal diskrimineerimist ei ole rohkem tunnetatud kui vanuselist,» märkis andmeid analüüsinud Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar.

«Sooline diskrimineerimine on kõige suuremaks probleemiks Rootsi naistele, kellele järgnevad Suurbritannia ja Prantsuse naised. Kõige madalam on soolise diskrimineerimise tunnetus Ukraina, Portugali, Ungari ja Taani naiste seas,» sõnas Ainsaar.

Tunnetatud diskrimineerimine ei väljenda ühemõtteliselt alati objektiivset olukorda, kuid on olulise mõjuga inimese mentaalsele heaolule ning seda mõjutavad mitmed asjaolud, sealhulgas teadlikkus.

«Kuigi rahvakeeles on diskrimineerimisel enamasti negatiivne tähendus, ei pruugi see olla alati siiski negatiivne, vaid võib olla hoopis positiivne ehk teatud rühma eelistamine teistele. Diskrimineerimise tunnetamiseks on oluline see ära tunda ning endale teadvustada,» märkis Ainsaar.

Analüüs koostati Euroopa sotsiaaluuringu 2004.-2009. aasta andmete põhjal ning Innove «Sooline ebavõrdsus tööelus» projekti raames.

Tagasi üles