Bikiinifitness – tõsine töö kangi ja kahvliga VIDEO!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Postimehe saatejuht-produtsent Marian Võsumets andis sõrme bikiinifitnessile.
  • Glamuuri taga on ränk töö - higi, valu, loobumised ja iga gramm on arvel.
  • Talje tuleb iseenesest! Kui ei usu, loe ja veendu.

«Selle ruumi kohta ütleme me «meestesaal», siin on juba kobedamad raskused,» selgitab personaaltreener Kristjan-Johannes Konsap ja jälgib samal ajal, kuidas 16-kilone hantel üles-alla liigub. Piraka hantli küljes pole aga jõusaalihärg, vaid õbluke Marian Võsumets – Postimehe saatejuht-produtsent, kes andnud sõrme bikiinifitnessile.

Parasjagu käib tõsine seljatreening ja treener hoiab tehnikal teraselt silma peal. «Õlg ei lähe taha, kontrolli, et just selg töötaks! Kaks kordust veel!» Marian pingutab silmanähtavalt, sest katkestamine ei tule kõne allagi. Võib aru saada, et MyFintessi personaaltreeneri Kristjan-Johannes Konsapiga ei kipu keegi vaidlema. Piisab ühest tema poolviltu heidetud pilgust, et veenduda: see mees on kulturismitaustaga.

Minut puhkust. «Tehnika on palju paremaks läinud,» kiidab Konsap. «Ma olen kõvasti harjutanud ka,» poetab treenitav. Kasutan juhust ja kaalun hantlit käes – no on alles jurakas! Ütleme nii, et ma ei põle just soovist sellega neli korda kuus kordust teha. «Kuni kümme kilo on harrastaja tase, varem või hiljem peaks jõudma raskemate hantliteni,» teab treener. Marian lisab kiirelt: «Siin meestesaalis näeb muide järjest rohkem roosasid toppe!»

Tilluke tüdruk ja tohutu hantel. Marian Võsumets teeb «meestesaalis» 16 kilosele hantlile tuule alla nii, et silm ka ei pilgu.

FOTO: Jaanus Lensment

«Treenimine on juba ise nagu töölkäimine – käid iga päev ja teenid oma millimeetri lihast»

Bikiinifitness on kuum teema ja huviliste ring kasvab mühinal. Pealtnäha kaunis ja glamuurne – umbes nii, et viibutad veidi hantlikest, vaatad taldrikule ning juba tulevad võrratu vorm, läbipaistvad tikk-kontsad ja sätendavad saavutused. Tegelikkus on aga higi, valu ja loobumised. Ränk töö ja karm distsipliin. Ning alaga alustades ei piisa vaid köögikapi koristamisest, kogu elustiili ootab suurpuhastus.

«Paljud fitness-võistlejad on isegi pahased, et ala kisub meinstriimiks kätte. Jätab mulje, et kõik on jube kerge! Aga see ei ole pooltki nii lihtne, kui kusagilt Instagramist paistab, paljud pudenevad ära,» nendib Marian. Teda ennast võib lausa kaunitariks pidada ja sale oli ta ka varem, nii et puudus igasugune surve kehakuju muuta. Mis siis andis tõuke nii rangeks elustiilipöördeks?

«Minu tõuge oli autoriteetse treeneri kommentaar, mis langes lihtsalt õigesse kohta. Eelmisel suvel tegin endale sünnipäevakingituse, läksin personaaltreeneri juurde. Tahtsin selgusele jõuda, mis on treeningus ja toitumises mulle optimaalne. Möödaminnes ütles mu toonane treener Margus Silbaum: «Kui sa tahaksid kunagi bikiinifitnessis võistelda, siis sul on selleks päris head proportsioonid. Laiemad õlad, kitsad puusad, hea taljejoon – karkass on olemas, kuhu peale ehitada. Aasta-poolteist tööd ja me võiksime olla Eesti esikolmikus.» Kehitasin õlgu, aga see oli üks neid hetki, kui sa üritad mitte välja näidata rõõmu, mida tegelikult tunned! Sealt hakkaski mõte idanema.»

Bikiinitüdrukule on oluline treenida eeskätt õlga, selga ja tuharat.

FOTO: Jaanus Lensment

Enne töö, pärast trenn. Lõbu asemel.

Pikka aega ei rääkinud Marian oma hobist kellelegi. Esialgu tundus veidi hirmutav vastuolu igapäevatööga – kuidas sa intervjueerid ühel päeval peaministrit ja teisel hüppad bikiinides lavale? Kuid kaks kontrastset poolt elus tasakaalustavad teineteist väga hästi. «Ootan muigega tõsiste meeskolleegide reaktsiooni. Postimehe tööl ei ole glitteri ja bikiinidega midagi pistmist! Tulen ju nüüd kapist välja oma hobi ja blogiga. Aga intelligentsed inimesed oskavad eelarvamustest üle olla. Ma olen olemuselt pigem nohkar, mul on ajalooharidus ja tõsiseltvõetav töö. Ambitsioon on professionaalses mõttes mujal. Praegu on fitness mu hobi, aga ootan huviga, kuhu see välja jõuab.»

«Treenimine on juba ise nagu töölkäimine – käid iga päev ja teenid oma millimeetri lihast,» lisab treener. «Kiiresti ei saa midagi. Kui Marian aasta lõpus võistelda tahab, siis ega esimese korraga ju keegi kohe võitma ei lähe. Aga kogemus arendab samuti. Tuleb järjekindel olla!»

Siht on kogu aeg silme ees. «Ma pole ju veel võistelnud, aga näen kõrvalt, et vaimustus tuleb kiiresti,» tunnistab Marian. «Tulemused, kiitus, imetlus… See võib ajudele hakata, tahad kogu aeg tulemust näidata. Aga tuleb osata kainet mõistust säilitada.»

Tõsine treening ja kontrollitud toitumine pole töö kõrvalt kerge – Marianil on iga päev einekarbid kaasa pakitud ning vähemalt viiel päeval nädalas lõpetab pingelise tööpäeva pikk ja raske «teine vahetus» jõusaalis. «Olen üritanud ka enne tööpäeva trenni jõuda, aga siis on halvem keskenduda, mõte on kogu aeg töö peal. Lemmik-trenniaeg on nädalavahetusel. Kogu aeg ms siiski trenni ei tee, kolmapäevad on alati sõprade ja kultuuri päralt.»

Keskendumine on bikiini-trennis A ja O – kui tunnetust pole ja õiget lihast pingutada ei oska, vehid kordused kasutult tühja. «Mõtte ja muskli ühendust on väga keeruline kätte saada,» nendib Marian. «Peab suutma end sundida, kui vaja. Korra on mul trennis nutt kurku tulnud, sest olin nii meeletult väsinud, kõvad jalarihmad soonisid valusalt… Aga siis mõtlesin, et ei! Siin ma küll pillima ei hakka! Sellest ajast olen sisemonoloogi muutunud. Teen nii hästi, nagu on minu parim, kuid olen enda vastu hea.»

MarianFitness.ee

FOTO: Joosep Martinson Photography

Talje tuleb ise

Bikiinifitnessi treening erineb rühmatreeningust oluliselt. «See on sport,» selgitab Konsap. «Jõusaalikava tegin Marianile bikiinifitnessi nõudmistest lähtudes – seal on rohkem vaja tuharat, jalgu, selga ja õlgu. Biitsepsipoose pole, sellele me nii suurt rõhku ei pane. Koormus on jagatud nii, et üks on selja ja õla päev, teine alakehale.»

«Paljud naised samal mõtlevad, et aga kõht, see on ju hoopis oluline! Kuid trimmis kõht tuleb iseenesest – iga kord, kui teed väga raskeid harjutusi suurtele lihasrühmadele, põletad rasva,» räägib Marian oma kogemustele tuginedes. Tema enda talje on õhukese liigendnoa mõõtu. «See on eksiarvamus, et kõhulihaseid vehkides just sealt rasv kahaneb. See kaob hoopis ühtlaselt igalt poolt ja kõhulihased tulevad välja.»

Treeneri sõnul on süsteem loogiline: vähe korduseid ja suur raskus treenib jõudu, palju korduseid väiksema raskusega lihasvastupidavust. «Vahepealne vahemik kasvatab lihasmassi. Ega lihas aasta jooksul kogu aeg võrdselt ei kasva, stress näiteks takistab taastumist ja arengut. Aga kui tunned ennast hästi, läheb ka trennis hästi!» Konsap ise eelistab treenida jõusaalis, kus on lihtne pingutust jälgida ning jõu kasvamist mõõta. Tõstad kilo rohkem või teed korduse lisaks – selge märk, et tugevam! «Treenerina utsitan tagant, koostan kava ja aitan harjutust õigesti teha – ise ennast ju kõrvalt ei näe. Keha üritab alati lihtsamalt läbi saada ja tihti hakatakse teiste lihastega kompenseerima.»

«Tilu-lilu Kristjaniga pole, asjata ta kiitma ei kipu,» mainib Marian.

«No kui sa trenni lõpus veel ilus välja näed, siis küllap sa pole piisavalt pingutanud!» põrutab treener. «Aga sul, Marian, on kõige ilusam pingutamise grimass, mida ma näinud olen,» torkab fotograaf Jaanus julgustavalt vahele.

Trennis pole eesmärk ilus välja näha, vaid tööd teha!

FOTO: Jaanus Lensment

Ning töö ei lõpe trennisaalist väljudes – pingutusega käib kaasas lihasvalu. «Lihaste kasvatamise kava juures on lihasvalu paratamatu, see käib bikiinifitnessi juurde,» ei lase sihikindel treenija end raskustest heidutada. «Võib juua aminohapete jooki, mis hoiab ära lihaste kulutamise trenni ajal, samuti vähendab lihasvalu järgmisel päeval. Kui ikka iga päev tunned, et oled bussi alla jäänud, siis see on natuke tüütu.»

Kolossaalsed kümme grammi

Toitumiskava teeb Marian endale ise. «Minu põhimõte on gramm rasva ja kaks grammi valku kehakaalu kilogrammi kohta, ülejäänu süsivesikud. Viis-kuus einet päevas. Ühtegi toitainerühma ei tohi välja jätta – imedieedid ei toimi mitte kunagi!»

«Juba anatoomiliselt ega füsioloogiliselt pole võimalik, et kiired lahendused töötaks, kuid inimesed ikkagi tahavad neid uskuda,» ütleb Konsap. «Tahavad mustvalgeid lahendusi. Kas banaani võib süüa? Kas putru peab sööma? Tegelikult on kogu lähenemine individuaalne. Toidulisandid meeldivad inimestele hullult. Olen ise toidulisandiäris töötanud, kaksteist aastat neid söönud, aga maailmameister, nagu näha, ma ei ole! Põhiline on, et sa sööd normaalselt, siis pole sul midagi lisaks vaja.»

Mariani menüüs on kõik grammi pealt kaalutud: «Inimene ei suuda kogemata süüa õiges proportsioonis ja täpselt seda, mida tal vaja.» Sportlik naine soovitab kõigil kas või kuu aega kaaluda ära kõik, mis suhu läheb. Kuna totaalne enesekontroll muutub kergesti kinnisideeks, tuleb end vägisi kaine mõistuse juures hoida. «Dieedi ajal sööd kõike grammi pealt. Näiteks mustal Pehmikul on paki peal kirjas, et pala kaalub 60 grammi, aga kaalud kodus üle – 70! Dieedi ajal on see suur vahe!»

Rohkem kui pool aastat rangelt kontrollitud söömist on end ära tasunud. «Varem sõin vähem ja töötasin ülikooli ajal viies klubis zumbatreenerina, aga mu rasvaprotsent oli 29. Praegu on 17. Sellepärast, et ma kartsin süsivesikuid! Tegelikult on need normaalselt toimiva ainevahetuse huvides vältimatult vajalikud, need lihtsalt peavad olema! Süüa tuleb kõike, lihtsalt õiges koguses.»

MarianFitness.ee

FOTO: Joosep Martinson Photography

Allavõtmine pole eesmärk

«Kui me tahaks lihtsalt alla võtta, oleks amputeerimine kõige lihtsam variant!» lõõbib treener. «Eesmärk võiks olla rasva alla võtta ja lihas alles jätta, et tuleks hea vorm ja ilus kuju. Mis vahet seal on, kui alguses oled suur pirn ja pärast väike pirn? Mina soovitan kõigile, et alguses suurenda kalorihulka, siis on sul hiljem, kust kärpida. Levinud asi, et naised söövad liiga vähe, ei julge süüa. Ja tagajärg: lihas ei arene, energiat pole, tulemusi ka mitte. Marian on päris mitu kuud dieedil olnud ja asi töötab. Ta on seitsme kuuga seitse kilo rasva maha võtnud ja poolteist kilo lihast juurde kasvatanud. 17 protsenti rasva on peaaegu lavavorm. Edasi on eesmärk mõned kilod lihast juurde saada. Eks ta veidikene hirmuäratavamaks muutub tavainimesel seisukohalt.»

Kristjan-Johannes Konsapi fänniklubi? Mine tea. Esiplaanil treener ise, paremal peategelane Marian, vasakul loo autor Kristina.

FOTO: Jaanus Lensment

«Näen praegu välja nagu modell, aga see polnud eesmärk omaette,» viskab Marian muretult. Kaalus veel veidi juurde võtta tundub tema silmis igati hea plaan. «Aga näljutamist sel alal ei ole! Inimesed paneva puusse sellega, et viivad kalorsuse järsku liiga madalale. Aga siis kaal ei liigu üheski suunas! Mina soovitan alustada just kõrge lennuga – kusagilt 2000 kcal juurest hakka tasapisi allapoole tulema. Praegu on mul lõunaks kalkunifilee, natuke riisi ja köögiviljad. Dieedi ajal oli vähem energiat, mega hajameelsus ja jõuetus. Pärast sööki polnud kõht tühi, aga polnud ka täis.»

Dieedist õigesti välja tulemine on aga veelgi suurem väljakutse. «Ott Kiivikas ütleb, et sa teed oma võistlusvormi vahetult pärast võistlusi. On ülioluline tulla dieedist välja järk-järgult, mitte sukelduda Rootsi lauda. Aga inimesed just seda teevad! Ma ootan ka, et kogused oleks suuremad, aga ma ei hüppa ju pea ees riisikaussi,» kinnitab Marian.

Konsap muigab: «Eks igasugu legende ole. Üks fitnessvõistleja sai pärast võistlust, kui viimaks ometi süüa tohtis, lausa maorebendi! Räägitakse, et mõni on võtnud paari päevaga kümme kilo juurde…»

Mariani sõnul ostis ta bikiinifitnessiga tegelema hakates kolm asja: panni, köögikaalu ja tavalise kaalu. «Ma ei teinud enne kodus süüa! Minu õhtusöök oli see, et avasin kodujuustutopsi, aga sellest jääb ilmselgelt väheks.»

Toitumise üle aitab täpselt arvet pidada vabavara MyFitnessPal. «See äpp on imelihtne! Ta hoiab kõike mälus. Näiteks üks hommikusöök: puder munavalgega, külmutatud marjad sisse, pähklivõi peale, kohvi peale piim ja teelusikas kalamaksaõli. Arvutab kõik ise ära.»

Peolaud peale ei hüppa

Paljud bikiinifitnessi harrastajad on tunnistanud, et käivad seetõttu harva seltskonnas, sest nii on lihtsam dieedist ja trennirütmist kinni pidada. «Olen ise ka nii tundnud: issand, mu elu oleks nii palju lihtsam, kui mitte keegi mind küsimustega ei torgiks. Aga siis avastad: kus need inimesed on? Keegi ei torgigi sind! See on väga õudne mõte. Peab jõuga tasakaalu hoidma, et fitness-elustiil ei võtaks elu üle!»

Marian ei jäta minemata ühelegi üritusele, kus lauad heast-paremast lookas. «Tean ette, et laud on lookas, aga olen täiesti pime selle suhtes! Mina ja see laud – me saame siin ruumis koos olla nii, et me ei puutu kokku. See laud ei hüppa mulle peale ja mina ei hüppa lauale peale. Aga jah, heast veinist on mul raskem loobuda kui maiustustest. Vahel lubangi endale klaasi punast veini.»

Konsapi sõnul aitab mõnel motivatsiooni ja distsipliini hoida just see, kui ta korra nädalas kõhu täis sööb. «Meeleolu ja energiatase ju kohe muutub! Isegi Ott Kiivikase kohta kuulsin, et pühade puhul lubas ta endale pitsi viina.»

«Dieedi ajal ei hakanud ma ahvatluste peale isegi mõtlema,» on Marian resoluutne. «Aga ootan juba, millal tuleb jõukava ja suurem kaloraaž. Tean, et siis ootab mind üks mõnus Katarinenthali õunapirukas ja selle pealt võimas jalatrenn!»

Mariani fitnessblogi

FOTO: Joosep Martinson Photography

Oma kogemusi, teadmisi ja edusamme jagab Marian oma blogis marianfitness.ee

Blogist leiab treeningut, toitumist, tervist ja mõtteviisi puudutavad teemad, galerii ja kasulikke nippe.

«Mind motiveerib, kui saan midagi teha kogu hingest, mulle meeldib oma energiat suurelt suunata. Tahan, et inimesed ei rapsiks tühja, ei teeks endale liiga ja ei kardaks valesid asju. Naised ei muutu kohe Schwarzeneggeriks, kui jõusaali uksest sisse astuvad. Pigem annab jõutreening tunde, et oled kõigeks võimeline!

Mõõdukas edevuses pole samuti midagi halba, see võib olla koguni edasiviiv jõud. Mul on hea meel, et fitnessi populaarsus on muutnud ilustandardid tervislikumaks – varasema kõhnusemaania on välja vahetanud vormis keha.

Olen alati olnud maailmaparandaja. Tunnen, et mul on midagi öelda.»

Joosep Martinson Photography

MarianFitness.ee lehel jagab Marian ausalt oma kogemusi

FOTO: Joosep Martinson Photography

Tagasi üles