25 asja, mida tähelepanuhäirega elavad inimesed tahaksid, et sa teaksid

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH, ingliskeelsetes tekstides ADD või ADHD) on neuroloogiline häire, mida sageli peetakse ekslikult vaid laste «mureks». Tegelikkuses aga ei kasva umbes kahel kolmandikul inimestel häire vanusega välja, mis tähendab, et sellega peab õppima elama.

Peaasi.ee andmetel loetakse viimaste uuringute kohaselt häire levimuseks lastel 4-8 protsenti, täiskasvanutel 3-5 protsenti. Tegemist ei ole haiguse, vaid häirega – häiritud on keskendumine ja tähelepanu koondamine vaimset pingutust nõudvatele tegevustele. Raskusi võib (just täiskasvanueas) olla ka otsuste langetamisel ja nende juurde jäämisel. Lisaks võib ATHga inimesel olla kalduvus reageerida liiga emotsionaalselt või impulsiivselt.

BuzzFeed palus oma lugejatel, kes elavad ATHga, kirjutada, milline on elu nende jaoks ning kuidas saaksime me neid paremini mõista. Siin on asjad, mida tähelepanuhäirega elavad inimesed soovivad, et sa teaksid.

  1. ATH ei tähenda, et ma ei suuda keskenduda – ma lihtsalt ei suuda kontrollida seda, millele ma keskendun.
  2. Vahepeal keskendume me sõna otseses mõttes kõigele korraga. Inimesed kipuvad arvama, et ma olen hajameelne, kuid tegelikult on asi vastupidi – ma lihtsalt mõtlen liiga paljudele asjadele samaaegselt ja mu hüppan mõttelt mõttele väga kiiresti.
  3. Või siis keskendume me ühele asjale liiga palju.
  4. ATH mõjutab iga osa elust, mitte ainult kooli ja võimet tunnis märkmeid teha. See mõjutab suhteid, tervist, sõpru.
  5. ATH-l on palju erinevaid sümptomeid ja see esineb inimestel erinevalt.
  6. Mõnikord muudab ATH raskeks mõtete filtreerimise, seega me purskame kõik välja. Seetõttu võivad paljud inimesed haiget saada.
  7. See võib muuta ka tunded märksa intensiivsemaks ja neid on raskem kontrollida. Eriti raske on kontrolli all hoida negatiivseid tundeid, seda on inimestel väga raske mõista.
  8. Me tõepoolest hindame teisiti aega, mis meil eri tegevuste peale kulub. Võib tunduda, et ma ei suuda aega korraldada, aga on väga raske ennustada, kui mitu korda pean ma üht või teist asja üle kontrollima, et teha kindlaks, ega ma midagi kahe silma vahele ei jätnud.
  9. Mõnikord ei suuda me taluda korraga rohkem kui üht stiimulit nagu helid, lõhnad jne.
  10. Sageli peame me ette võtma korraga vaid ühe asja või ei suuda me üldse keskenduda.
  11. Medikamendid ei anna meile eelist, see lihtsalt muudab asjad teistega võrdsemaks. See ei anna mulle «ekstra» keskendumisvõimet, ravim aitab mul saada lähemale sellele keskendumistasemele, mida tunnevad tavainimesed.
  12. Mistõttu on solvav, kui sa meie rohtu niisama droogina võtta tahad. Meie jaoks on see vajalik ravim, mitte mõnuaine!
  13. Ja isegi ravimitega peame väga palju tööd tegema, et keskenduda ja järjel püsida.
  14. Me ei saa muuta tõsiasja, et mõtleme ja õpime teistmoodi. Meie aju on lihtsalt teistmoodi ehitatud.
  15. See muudab meie romantilised suhted veelgi keerulisemaks, kui need juba on. Väga raske on ühest inimesest huvituda, meil hakkab paari kuu möödudes sageli igav. On vaja näha palju vaeva, et endale sisendada: see on haigus, mitte mina, kes nii tunneb.
  16. Meil on sageli enesehinnanguprobleeme, eriti siis, kui näeme, kui kergelt teised asjadega hakkama saavad.
  17. Mõnikord tundub, et oleme teistele koormaks.
  18. On tavaline, et ATHga inimestel esineb ka depressioon ja ärevushäired. Meil on kalduvus sageli üleanalüüsida, sest me ei saa oma peast välja!
  19. Me matame end sageli töösse, sest see on lihtsam, kui tegeleda pideva mõtetevooluga.
  20. Me oleme suurepärased projektide algatamises, aga mitte nende lõpetamises.
  21. Meil on sageli raske vestlusele keskenduda, aga see ei tähenda, et meid ei huvitaks, mida sa ütled.
  22. Elu ATHga on kohutavalt kurnav – nii meie mõtted kui ka meie keha töötavad justkui ülihelikiirusel.
  23. ATH ei tähenda, et oleksime rumalad või laisad. Meil lihtsalt on raskusi keskendumisega ja kui üldse, siis peame töötama kaks korda sama palju, et midagi tehtud saada.
  24. Kui me oma impulsiivsuse pärast vabandust palume, mõtleme seda tõsiselt, isegi kui ütleme «mul on kahju» juba sajandat korda. Me teeme omalt poolt kõik, et oma impulsiivset käitumist parandada, rohkem lihtsalt polegi võimalik teha.
  25. See on diagnoos, mitte valik. Kui sa oled meiega kannatlik, tähendab see meie jaoks kõik. Kannatlikkus on võti.
Tagasi üles