37 protsendil palgatöötajatest on üldjuhul võimalik oma tööajakorraldust muuta, see osakaal on viimase viie aastaga pisut kasvanud. Seevastu ligi kolmandik ei saa oma tööaega üldse muuta.
Kolmandikul töötajatest pole tööaega muuta võimalik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harva on oma tööaega võimalik muuta 31 protsendil 15-64-aastastest palgatöötajatest. 31,2 protsendil pole see üldse võimalik, selgub statistikaameti uuringust «Töö- ja pereelu kokkusobitamine».
Enamasti on töötajatel tööpäeva alguse ja lõpu määranud tööandja (75,9 protsenti). Töötunde saab päeva jooksul paindlikult jaotada 8 protsenti töötajaskonnast ning vaid 4,7 protsenti töötajatest saab oma tööaega ilma ettekirjutusteta ise määrata.
Naised hindavad võimalusi oma tööajakorraldust muuta pisut kõrgemaks kui mehed ning samuti on vabamad käed noorematel töötajatel, kuid erinevused kõiguvad vaid paari protsendi võrra.
Seevastu võimalusi võtta vajadusel vabu päevi hindavad mehed paremaks. Üldjuhul on perekondlikel põhjustel võimalik vabu päevi võtta 44 protsendil töötajatest, seejuures meestel on see nii ligi 47 protsendil ning naistest 41 protsendil. Vabu päevi pole võimalik võtta 19 protsendil töötajatest.
2005. aastal pidas oma tööaja muutmist üldjuhul võimalikuks 33,5 protsenti kõigist 15-64-aastastest töötajatest ning võimatuks 26,4 protsenti. Vabu päevi oli pere tarvis üldjuhul võimalik võtta 33,8 protsendil palgatöötajatest.