Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jurist Merle Albrant: praktika näitab, et vägivalda kogenud naistel pole kulukateks kohtuprotsessideks raha

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Boris Zerwann / PantherMedia / Scanpix

Millist abi vajavad vägivalda kogenud naised? «On mitmeid juhtumeid, kus nõrk koostöö naise ja juristi vahel on kahjustanud naist ja tema lapsi,» ütleb jurist Merle Albrant, kes on nõustanud aastatel 2013–2016 vägivalda kogenud naisi Harju, Järva, Lääne-Viru, Valga, Viljandi, Võru maakonna naiste tugikeskustes.

«Viimastel aastatel oli vägivallaohvritest naistel igas maakonnas üle Eesti võimalus saada riigilt naiste tugikeskuste kaudu tasuta õigusabi, sh kohtus esindamist. Naiste tugikeskuste juristid on saavutanud palju võite kohtutes, sealhulgas menetlustes, kus vastaspoole esindajad on olnud Eesti mõjukaimate advokaadibüroode advokaadid. Seega ei taga võitu mainekas büroo, vaid valdkonna spetsiifika teadmine ja tundmine.

Naiste tugikeskuste juristide senine töö vägivalda kogenud naiste esindamisel laste hooldusõiguse küsimustes on olnud spetsiifiline ning kompleksne. Tugikeskus pidas tähtsaks esmalt ohvri ja tema laste turvalisust ning sellest tulenevalt riski hindamist ja turvaplaani koostamist. Riskide hindamine ja juhtumi analüüs toimus tihti koostöös võrgustikuga ehk teisi sama ohvrit abistavate organisatsioonidega: kohaliku omavalitsuse lastekaitse, politsei, ohvriabi, laste kool ja lasteaed, prokuratuur. Tugikeskuse poolt oli võrgustikutöösse kaasatud ka psühholoog või psühhoterapeut. Võrgustiku töö tulemusena lepiti ühiselt kokku tegevuskava ohvri abistamisel, sealjuures ka suhtlemine kohtuga.

Vägivalla mõju lapsele

Kõige hullem tagasilöök ohvrile kohtumenetluses on see, kui näiteks laste hooldusõiguse asjas menetlusse kaasatud isikud (lapse advokaat või lastekaitse töötaja) ei mõista vägivalla ohtlikkust ning selle negatiivset mõju lastele isegi siis, kui laps pole otseselt ise füüsilist vägivalda isa poolt kogenud, vaid on lihtsalt näinud, kuidas isa tarvitab ema kallal vägivalda. Eestis levib mitmeid väärarusaamu perevägivalla olemuse ja mustri kohta. Kõige suuremaks valearusaamaks on see, et perevägivald on kahe täiskasvanud inimese omavaheline probleem ehk tavaline peretüli, milles on kaks osapoolt, kes mõlemad on süüdi. Selline lähenemine kahjustab nii ohvrit kui ka selle pere lapsi. Kuna üldjuhul puudub Eestis nõustajatel perevägivallaalane spetsiifiline väljaõpe, siis tihti tehakse vägivallaohvrist naisele karuteene, saates ta vägivaldse mehega näiteks perelepitusse või perenõustaja juurde. Ka ohvreid esindavad juristid, kellel puudub vastav väljaõpe ja praktika, võivad kahjuks survestada naisi sellise lahendusega leppima.

Oluline hea koostöö juristiga

Juriidiliste protsesside puhul on eriti oluline ohvrist lähtuv lähenemine, kuid tsiviilmenetluses seda kahjuks ei ole. Samuti on oluline, et naist esindav jurist/advokaat mõistaks naistevastase ja perevägivalla spetsiifikat ning oskaks sellest tulenevalt ka paremini naist esindada ning seisukohti argumenteerida. Tegelikkuses peaksid perevägivalla ohvreid abistavad juristid/advokaadid olema sellele teemale spetsialiseerunud, sest vaid siis saab oodata ka valdkonna spetsiifika tundmist ja kõrget taset. Oleme näinud mitmeid juhtumeid, kus nõrk koostöö naise ja juristi vahel ning naistevastase perevägivalla spetsiifika mittearvestamine on kahjustanud naist ja tema lapsi. Näiteks on naisi survestatud alla kirjutama laste hooldusõiguse vaidlustes kokkulepetele, millega nad tegelikult nõus ei ole ning mis ei too lastele reaalselt abi. Naistel ei ole tihti enda õigustest ka teadmisi ning neil on suur hirm oma lastest ilma jääda. Just hirmust lastest täiesti ilma jääda on naised nõustunud kokkulepetega, mis ei ole lastele parimad.

Asjatundmatu õigusabi ohud

Alati on vähekindlustatud naistel õigus taotleda riigi õigusabi korras endale esindajat, kuid see ei taga seda, et naist hakkab esindama advokaat, kes on spetsiaaliseerunud naistevastase vägivalla ohvrite abistamisele – sellist spetsialiseerumist Eestis pole. Seega ei saa kunagi ette aimata, milline advokaat satub riigi õigusabi korras naist esindama ning kas tal on üldse mingi väljaõpe  lähisuhtevägivalla eripäradest või mitte.

Laste hooldusõigusega seotud kohtumenetlused võivad venida väga pikaks ning sellest tulenevalt ka kulukaks, mille tõttu ei saa ka täpset hooldusõiguse küsimusega kohtus käimisel esindajale kuluvat rahasummat ennustada. Õigusbüroode tunnihinnad algavad 60 eurost tund ning advokaadibüroode tunnihinnad on alates 100 eurost. Kahjuks on tulnud ette ka juhtumeid, kus vägivaldne mees kasutab kohtumenetlust nn naise rahakoti kergendamiseks, sest mida pikem protsess rohkemate materjalidega, seda rohkem tööd on ju esindajal.

Naiste tugikeskuste senine praktika näitab, et vägivalda kogenud naistel ei ole raha ise endale esindajat palgata. Paljud naised on sõna otseses mõttes vaesuses, st neil on vaevalt raha enda ja laste söögi peale ja neil pole millestki maksta elektri- ja küttearveid. Seda ka juhtudel, kus nad ametlikult on kinnistute ja firmade kaasomanikud, mida aga tegelikkuses kontrollivad nende vägivaldsed mehed. Kust võtaksid nad siis neid tuhandeid eurosid esindajatele maksmiseks?»

Tagasi üles