Treeneri vastuhakk vastuväidetele: igale vabandusele on vastus

FOTO: West Coast Surfer / Moodboard / Scanpix

Sageli kuulevad treenerid ja nõustajad klientide käest: «Ma ei saa teha seda või seda sellepärast, et... » Kes meist poleks leidnud mõnd mugavat vabandust tülika, kuid vajaliku tegevuse mittetegemiseks? Psühholoogide sõnul on aga trenni mittetegemise ja toidulaua unarusse jätmise põhjendused tavaliselt nõrgad ja ebaloogilised.

Jah, isegi kui endale tunduvad «Mul pole aega trenni minna», «Tööl on praegu nii kiire, et toiduga pole mahti jahmerdada», «Tervislik toitumine on tülikas, kallis», «Tegin kõvasti tööd ja väärin poputamist!» jms väited väga tugevate argumentidena. Oleme osavad leidma lihtsamat pääseteed ja ennast veenma. Aeg on see osavus nüüd enda kasuks tööle panna ja alustada tervislikku reprogrammeerimist, kirjutab Personaaltreener ja toitumisnõustaja Mirko Miilits.

Enimlevinud vabandused ja nõustaja arvamus

«Ma ei saa süüa viis korda päevas; ma teen X (mõtle siia igasugune töö).»

Viis korda päevas söömine võib tunduda tõesti palju, kuid seda saab jagada lihtsateks sammudeks. Esialgu ei pea sööma nii tihti, vaid leida söögikordade arv, mida saaksid kindlasti täita. Alusta sellest ja ole järjekindel. Nii saab järk-järgult edasi liikuda.

«Kuulsin/lugesin, et ma ei tohiks teha rohkem trenni kui 30 minutit korraga. Seetõttu ei soovi ma teha neid pikki X-minutilisi (mõtle siia ükskõik milline ajaline kestus) trenne.»

Uuringud näitavad, et viis tundi trenni nädalas on kõige optimaalsem kehakoostise muutmiseks. See võib tunduda palju ja koheselt nii suure mahuga tegutsemine on liiga suur koormus. Tuleb alustada sellise trennimahuga, mida on jõukohane teha ning kasvatada sujuvalt mahtu. Olgu alustuseks kasvõi 15-minutilised sessioonid.

«Mulle ei maitse X (mõtle mis iganes sinu jaoks mitte maitsev toit).»

Menüüd värskendades on tavaline, et uued maitsed tunduvad võõrad (eriti kui minevikus on palju töödeldud toitu söödud). Õnneks leidub alati alternatiive ja mooduseid, kuidas toitu maitsvaks teha. Kas oled uurinud erinevaid retsepte? Tasub ka arvestada, et kehal kulub puhastumiseks aega ja tervislikuma toiduga harjumine ei tule päevapealt. Hilisem tasu on paranenud maitsemeeled ja tõeline nauding naturaalsest söögist.

«Raskuste tõstmine teeb mind liiga kiiresti jässakaks ja lihaseliseks. Jääme pigem ainult aeroobse trenni juurde.»

Juhul kui eesmärgiks pole ainult mõne vastupidavusala jaoks treenimine, siis on tark pool trenniajast panustada jõuharjutustele ja intervalltreeningule. Esialgu võib tunduda hirmutav hantleid ja kange liigutada, kuid meie keha on loodud seda tegema ja õige pea tunned lihastes toonust. Liigset lihasekasvu ei maksa karta, sest treeningkava on alati võimalik üles ehitada enda jaoks optimaalse vormi saavutamiseks.

«Ma ei saa teha X harjutust; see teeb mulle haiget (mõtle kehaosadele, mis ei talu treeningut).»

Väga paljud peavad treenima ka vigastuste kiuste. Sellisel juhul on hea teada, aga leidub viise ja vahendeid, kuidas viga tegevatele harjutustele alternatiive leida. Siinkohal aitab hästi varustatud jõusaal ja professionaalne treener. Kui näiteks kükitades põlve valu lööb, siis on igati mõistlik nõu küsida!

«Ma ei suuda loobuda X (mõtle oma lemmiksöögile).»

Parim dieet on see, mida me tähele ei pane ja heaks uudiseks on, et pole vaja loobuda oma lemmiktoidust. Hellitussöök peab mahtuma menüüsse ja selle sageduse ning koguse saab määrata toidupäeviku abil või toitumisspetsialisti nõuga. Mõtle endamisi läbi, kuidas saaksid X-i enda menüüsse jätta nii, et see ei muutuks ebatervislikuks harjumuseks (vähendad kogust, söömise sagedust vms).

«Liiga tülikas on teha trenni (enne/pärast tööd/lõuna ajal).»

Kiire elutempoga inimestel võib tunduda keeruline mahutada trenn tihedasse päevakavva. Üheks võimaluseks on lasta koostada endale personaalne trennikava, mis ei sõltu trennisaalist ja mida saaks teha näiteks hommikuti kodus, lõunapausil või vabalt valitud ajal. Sageli on tööga hõivatud trennihuvilistel mureks trennisaali minemisele kuluv aeg. Saab ka teisiti! 

«Ma ei saa lubada endale tervislikku toitu, see on liiga kallis.»

Kui ei olda harjunud toidukulusid kirja panema ja arvestama hindadega, siis võib tervislik toit tunduda väga kallis. Tegelikult saab hea toidu lauale soodsamalt kui arvatakse. Võimalik on isegi toidu pealt rohkem säästa kui varem.

Kiiremaiks lahenduseks on koos toitumisnõustajaga poes ostlemine, sest tema oskab soovitada ja kiiresti alternatiive leida. 

Teine variant on ise süveneda ning vaadata esmalt üle toidule seni kulunud raha ning võtta sama eelarve juures eesmärgiks järk-järgult väheväärtuslik söök asendada võimalikult naturaalsega. Heaks ideeallikaks on toitumine.ee asuv info.

«Mul pole kedagi, kellega koos trenni teha.»

Kui üksi treenimine tundub võõras ja hirmutav, siis üheks variandiks võibki olla treeneri kasutamine. Hea personaaltreener aitab kasvatada enesekindlust ning selgitab välja reaalsed eesmärgid. 

Kui treeneriabi pole soovi kaasata, siis paljusid on aidanud kõrvaklappidest lemmiklugude kuulamine. Pikematel jooksulindi sessioonidel võib vaadata ka mõnd filmi/seriaali, mis aitab heale kulgemisele kaasa. 

Teisi treenijaid ei tasu karta, sest igaühel on omad tegemised ja eesmärgid ning samuti tasub trennis keskenduda eelkõige enda tegemistele.

«Mul on töö juures üks sõber, kes on heas vormis, kuid ei pea sööma tervislikult nagu mina.»

Seda olukorda esineb tihti. Keegi meie lähiümbrusest on alati heas vormis, nägemata oma toidulauaga justkui eriliselt vaeva. Tasub uurida, mida ta ikkagi täpsemalt sööb ja kuidas. Võid üllatuda, kui kuuled mõnd lihtsat nõuannet nt «Joon palju vett, söön sageli, ei hooli suhkrust vms».

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Sport. 

Tagasi üles