Mida teha, kui laps ei nõustu koolitöid tegema?

Laps õpib.

FOTO: Alamy/ Vida Press

Mida teha, kui lapsega on koolitööde tegemise osas peetud pikki läbirääkimisi ning jõutud ka kokkuleppele, kuid paari päeva pärast on koolitöö ikka tegemata?

Vastab Gordoni perekooli koolitaja ja pereterapeut Kadri Järv-Mändoja.

1. Ole oma vajaduste väljendamisel konkreetne (miks sinul on vaja, et lapsel õppimine korras oleks – õpetaja kutsub jutule, see on ebameeldiv; pead leidma abiõpetaja, see on kulukas jne). Ära räägi pikalt ja laialt üldist juttu, miks peab õppima. Kui oled neil teemadel juba arutanud, teab laps seda niigi. Pidev moraalilugemine pole abistav.

2. Kuula lapse vajadusi: mis tema meelest õppimist takistab. Kui oled siiralt huvitatud ja kasutad aktiivset kuulamist (peegeldad lapse juttu), võid kuulda päris huvitavaid selgitusi ja ehk ka taibata, miks laps tegelikult õppida ei taha.

3. Tehke konkreetne kokkulepe. Kes, mida ja millal teeb. Leppige kokku, millal jälle teemast räägite.

4. Kui kokkulepe ei toimi, istutegi nädala pärast maha ja alustate otsast peale ja proovid veel täpsemalt aru saada, mis takistuseks on.

5. Õppimisharjumuse eest vastutab vanem. Ainult kokkulepe, et laps pärast kooli õpib, ei kujunda õpiharjumusi. Last tuleb suunata õppimist päevikust vaatama, tegevusi järjestama, kuidas õppida jne.

6. Kui õppimist segavad nutiseadmed, selgita, et infomüra sees ei saa keskenduda. Uuri, millised on lapse ettepanekud. Lubadus seadmed välja lülitada enamasti ei toimi, sest ahvatlus on suur. Kui nutiseadmed segavad hoolimata pingutustest ikkagi õppimist, tuleks need asjad panna ära. Laps muidugi protestib. Ütle siis: «Jah, sa oled kurb ja oled harjunud, et telekas mängib, aga keskendumiseks pole see hea. Mul on väga kahju, aga pean oluliseks, et sul tekiks võime keskenduda.» Kui õppimine toimub elutoas, on vanema vastutada, et laps saaks keskenduda: pead võitlema ka enda kiusatustega samal ajal telefoni näppida või uudiseid vaadata.

Tagasi üles