Ettevaatust: säästlik LED-valgus on kahjulik meie silmadele

FOTO: Benedetta Barbanti / PantherMedia / Scanpix

Paljud meist ei tea, et valgus mõjutab tugevalt meie tervist. Valgus tähendab tegelikult palju rohkemat kui vaid see, mida me oma silmaga tajume ja arvame nägevat.

Kuna LED (ehk valgusdioodidest eralduv valgus) on energiasäästlik, siis on see tänapäeval üks peamisi siseruumides kasutatavaid valgusallikaid, kirjutab KSA blogi. Oleme kogenud, et see valgustab suurepäraselt ja meid rõõmustab asjaolu, et LED-pirnid on võrreldes hõõgpirnidega lausa kuni 95 protsenti energiasäästlikumad. Iseäranis vähe on aga räägitud LED-valgustite varjatud ohtudest – neis on üks peidetud riskifaktor, millest paljud ei ole tõenäoliselt kuulnudki.

Sinine valgus on silmadele kahjulik

LED-valgusel on varjuküljed, kuna sellest eralduv kiirgus ei ole naturaalne ning võib suures koguses ja pikaajalises perspektiivis mõjuda silmadele kahjustavalt. LED-valguses on kõrge kasuteguriga valgusdioodid ning ere sinine valgus võib silma võrkkestale ehk reetinale tekitada fotokeemilisi kahjustusi. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud, mis võtavad vastu valgusärritusi.

Tänapäeval arvatakse, et nende teadmiste eiramisel võivad olla väga tõsised pikaajalised tagajärjed. Suur hulk kahjulikku valgust iga päev võib viia kollatähni ealise taandarenguni, mis on juhtiv pimedaks jäämise põhjus nii Ameerika Ühendriikides kui ka mujal.

Kui kasutad sinist valgust ka õhtuti, siis väheneb sinu kehas uneks vajaliku hormooni ehk melatoniini hulk. Ka silma võrkkestal on rakud, mis vastutavad melatoniini tootmise eest – see on vajalik, et silmad saaksid öösel puhata ning taastuda. Seega võib sinine valgus rikkuda nii sinu une kui kogu organismi tasakaalu.

Kas on olemas tervislikku LED-valgust?

Tänapäeval on poodides lai valik LED-valgusteid – mõned neist on kirjeldatud jaheda valgusena, teisi aga sooja valgusena. Paraku kiirgab enamik LED-idest siiski kahjulikku sinist valgust. Nimetus «soe» võib LED-lampide puhul olla petlik, sest valgus võib silmale tunduda sooja ning naturaalsena, kuid tegelikult neil punast lainepikkust siiski ei ole. Soe valgus saadakse LED-lampide puhul sinise valguse maskeerimisega oranži ja kollase abil.

Tõepoolest on saadaval ka LED-valgusteid, mis kiirgavad sinist valgust vähem ja on lähemal hõõglampide värvispektrile. Paraku, kui sul ei ole professionaalseid mõõtmisvahendeid, siis ei tea sa kunagi täpselt, millise valgusspektri tegelikult saad. Hõõglambi puhul aga oled kursis, missuguse valgusspektri omale koju viid.

Kuidas silmi sinise valguse eest kaitsta? 

Niisiis peetakse hõõglampe tunduvalt kasulikumaks, sest need eraldavad sooja valgust ehk infrapunakiirgust – see on tervisele kasulik ning tõenäoliselt väärib lisakulutusi. Hõõglambi sooja valgust sa tõenäoliselt ei tunneta ega näe, kuid on tõestatud, et sellel on inimese organismile positiivne mõju.

LED-valgus on hea näide sellest, kuidas muidu otstarbekas ja vajalik tehnoloogia võib teisest küljest tegelikult kahjustada meie tervist. Kui oleme ohtudest teadlikud, siis saame tegeleda ennetusega ning vältida terviseprobleemide tekkimist.

Kokkuvõtteks saab öelda, et peaksime tõepoolest piirama enda kokkupuudet sinise valgusega, seda eriti õhtusel ajal. Seega tasub õhtuseks kasutamiseks kindlasti vahetada valgustites LED-pirnid välja hõõgpirnide vastu.

Peale selle on soovitatav kasutada sinist valgust blokeerivaid kaitseprille, sest paljud meist viibivad iga päev kunstliku valgusega ruumides ja kasutavad rohkesti mitmesuguseid ekraane (arvuti, nutitelefon), mis kiirgavad samuti sinist valgust. Prillide soetamisel tuleks kindlasti enne uurida, millises lainepikkuses ja kui palju need kaitsevad.

Arvutile ja nutiseadmetele on võimalik panna peale sinivalguse eest kaitsvad programmid (nt f.lux). Loomulikult on oluline anda silmadele palju puhkust, nutitelefoniga igavuse peletamise asemel tasub minna näiteks hoopis loodusesse.

Tagasi üles