Kümme vahvat supertoitu, mida talvel süüa

Kartul, kapsas ja õun praepeekoniga.

FOTO: Ildi Papp/ Panther Media/ Scanpix

Talvel pole sugugi vaja karta, et toit oleks liiga kasin ja vitamiine kätte ei saa. Igal hooajal leiab midagi, mis on tervislik, maitsev ja toitainerikas.

Redbook kogus toitumisnõustajatelt soovitusi, milliseid sööke võiks talvisel ajal rohkem süüa. 

Lillkapsas. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Lillkapsas

Ristõielised köögiviljad on tervisele mitmekülgselt kasulikud. Tänapäeval on valik poodides nii lai, et tavalise valge lillkapsa kõrvalt võid leida ka lilla, rohelise ja oranži lillkapsa. Proovi näiteks lillkapsariisi või asenda sellega pitsapõhja.

Kurkum. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Kurkum

Kurkum on soojendav vürts, mis sobib hästi karriroogadesse. Kiitusi jagatakse sellele kasuliku kurkumiini tõttu, mis aitab ennetada Alzheimeri tõbe ja tuleb kasuks kõhurasvast lahti saamiseks.

Kõrvits. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Kõrvits

Sügisel küpseks saanud kõrvitsalised sisaldavad kõik tubli annuse A- ja C-vitamiini ning põletikuvastase toimega oomega-3-rasvhappeid. Lisa püreestatud kõrvitsat kastmetesse, püreesuppidesse ja pajaroogadesse ning proovi ka kabatšokiga spagette asendada.

Pistaatsiapähklid. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Pistaatsiapähklid

Pistaatsiapähklite rohekas ja lillakas värvus tuleb antioksüdant luteiinist, mis mõjub hästi silmade tervisele. Lisaks on pistaatsiapähklites palju kiudaineid ja valke. Kuna neid peab koorima, aeglustab see söömist ja aitab hästi liialdamist vältida.

Peet. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Peet

Peeti võib peamiselt kiita selle eest, et selles on palju kiudaineid ja südamele tarvilikku kaaliumi. Ka peedipealsed on kauslikud, sest sisaldavad palju C-vitamiini. Ära viska neid ära, vaid lisa salatisse. Peedi suur kaaliumisisaldus aitab ka premenstruaalse sündroomi sümptomeid leevendada.

Granaatõun.

FOTO: Peeter Langovits

Granaatõun

Kui granaatõuna ei olegi kogu aeg saada, siis granaatõunamahla on küll. Lahjenda seda mullivee ja jääkuubikutega, et saada värskendav ja tervislik jook, mis ei ole liiga hapu. Granaatõunamahlas on isegi rohkem antioksüdante kui seemnetes, sest mahla tegemiseks pressitakse ka vilja valget säsi, mida paljalt süüa ei kõlba, kuid mis on väga toitainerikas. 

Kiivi. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Kiivi

Üks kiivi katab ära kogu päevase C-vitamiinivajaduse, kuid selles on kõigest 60 kilokalorit ja rohkem kaaliumi kui banaanis. Kiivit võib vabalt süüa nagu õuna, koos koorega! Kiivikoores on rikkalikult kiudaineid ning C- ja E-vitamiini. Pese vaid vili korralikult puhtaks. 

Kapsas.

FOTO: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Kapsas

Kapsas aitab hästi immuunsust tugevdada, sest selles on külluslikult antioksüdante, foolhapet ja C-vitamiini. Tänu kiudainetele on kapsas ka väga toitev. Kuigi paljude lemmik on praekapsas, siis võiks tegelikult kapsa praadimist või küpsetamist vältida ja süüa seda toorelt. Nii saab sellest kasulikke aineid kõige rohkem kätte.

Jõhvikad. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Jõhvikad

Jõhvikad on kasulikud nii värskelt, külmutatult kuivatatult kui ka moosiks keedetult. Tänu bioaktiivsetele ühenditele aitab jõhvikate söömine vähendada teatud põletikke ja kuseteid kaitsta. Jõhvikamahla juues tasub vaid silmas pidada, et see ei sisaldaks ülemäära palju suhkrut. 

Apteegitill. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Fenkol

Fenkolil ehk apteegitillil on kerge lagritsa maitse, mis sobib hästi suppidesse ja salatitesse. Ühtlasi on see hea C-vitamiini, kaaliumi- ja kiudaineallikas. Kiudaineid on seedesüsteemile hädasti vaja, et täiskõhutunne kestaks kauem ja aitaks päeva jooksul näljatunnet vältida. 

Tagasi üles