Miks ei tohi jooksutossudega kõndida?

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Jürgen Fälchle/ Panther Media/ Scanpix

Täiuslike jooksutossude leidmine on raske ülesanne. Spordipoodides on valik metsikult suur ja ajab pea sassi, sest tänu pidevalt uuenevale tehnoloogiale on valikus eriliste omadustega jalatseid, mille vajalikkus jääb amatöörile arusaamatuks. Vale toss võib aga jooksutreeningu või kepikõnni sootuks rikkuda. Millest siis alustada?

Igaks erinevaks treeninguks on põhjusega oma jalats. Nii võid poest leida treeningjalatsid näiteks CrossFiti tegemiseks, jooksmiseks, jõusaalis käimiseks, joogaks ja muukski. Kui tegeled mitme harrastusega, kuid raha napib, vali jalatsid oma peamise treeningu järgi. Jooksujalatsid on aga eriti olulised, sest peavad taluma jooksu korduvat mustrit ja põrutust. 

Kõndija silmale võivad samuti sümpatiseerida vingelt disainitud jooksujalatsid, mis on jalas väga mugavad ja kerged. Mis on mõeldud jooksmiseks, ei sobi aga kõndimiseks, hoiatab Brooks Running esindaja Brice Newton ajakirjas Women’s Health. Jooksujalatsite loomisel on silmas peetud iga pisematki detaili, mis võib jooksusooritusele kasuks tulla. «Meie sihiks on jooksjate soovid ja iga kiht sõltub biomehhaanikast,» märgib Newton.

Kõndimiseks valmistatud treeningjalatsid on teistsugused kui jooksujalatsid. Peamiselt on neis rohkem pehmendusi, eriti kannaosas. Kuigi kõndides põrutab jalga vähem, kestab jala kontakt pinnasega kauem ja paksem polster aitab ajapikku selle mõju kompenseerida. 

Kõndides meenutab jala liikumine kiiktooli liikumist - keha raskus rullub kannalt jala keskosale ja edasi varvastele. Selleks peab kõndija jalats olema painduva tallaga ja toetama jalavõlvi, kuhu jääb maapinnaga kokku puutudes kõige suurem raskus. Kuna jooksulats ei ole selleks piisavalt pehme ja paksu polsterdusega, võib kergete jooksujalatsitega kõndimine tekitada tõsiseid vigastusi - kukekannust, kõõlusepõletikku või väsimuspragunemisi.

Muidugi on jooksmine ja kõndimine üsna sarnased tegevused, mistõttu võivad mõned jooksujalatsid ka kõndimiseks sobida. Selleks peavad need olema aga tugeva toestusega ja hästi mugavad. Kindlasti ei tohiks pikki kõnnakuid ette võtta näiteks jõusaalitreeninguteks mõeldud jalatsitega, millel on väga jäik ja lame tald, et suurte raskuste tõstmise ajal paigal püsida. 

Kui jalal ei ole mugav, ei teki ka tahtmist pikalt kõndida. Vali vastavalt oma eesmärkidele õige jalats, et vigastusi vältida ja olla kindel, et suudad aktiivset eluviisi jätkata. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles