Uus sotsiaalkaitseminister Kaia Iva soovitab vallasvanematel kaaluda teise vanema tuvastamist, sest 17 aastat 19 euro juures püsinud üksikvanema lapse toetust pole kavas suurendada. «Kas me oleme need inimesed, kes küsime näljaselt lapselt ta isa nime, enne kui leivatüki ulatame?» pärib selle peale üksikema Minu Pere portaalis.
Portaal Minu Pere küsis sotsiaalkaitseminister Kaia Ivalt arvamust 19 eurose vallaslapse toetuse kohta, sest Üksikema blogipostitustes ilmnes suur vaesus, mis ohustab täiesti üksinda oma last kasvatavaid üksikvanemaid.
Minister Iva ütles, et iga elu lugu on eriline ja igal valikul omad põhjused, kuid lapse oluliseks õiguseks on tema identiteet, sh teadmine oma mõlemast vanemast.
«Võib kõlada rängalt, aga arvan, et vallasvanem peaks tõsiselt kaaluma teise vanema tuvastamist (vajadusel kohtus), eelkõige LAPSE ÕIGUSE tõttu teada oma päritolu. Aga on ka võimalik nõuda teiselt vanemalt elatist ja 2017. aastal alustab tegevust elatisfond, kus riik maksab võlglase eest elatist ja nõuab selle ise teiselt vanemalt sisse.»
Kaia Iva tõdes, et valitsusel pole kavas suurendada vallaslapse toetust. «Küll aga saab/peab hädas olles abi küsima kohalikust omavalitsusest. Vahel pole vaja toetust, vaid hoopis mõnd teenust (või mõlemat), tasub uurida. Kusjuures Rootsis tuleb tuvastada isegi spermadoonori kaudu tekkinud isadus (ei teki ülalpidamiskohustust, kuid teatakse oma sugulusest). See on mõtlemise koht.»
Mis on selle toetuse mõte? Mille jaoks seda makstakse ja just sellises juba seitseteist aastat kivisse raiutud summas?
Üksikema blogi autor märgib, et vallaslapsi on erinevaid. Enamik laste majandusliku toetamise juhtusid laheneb isa-kande nõudega lapse sünnitunnistusel ja seejärel abivajaduse korral kas kohtus elatise määramisega või riigi tagatava elatisabiga. Mõnedel erijuhtudel ei saa lapse isadust tuvastada: isaks on anonüümne doonor, isaks on lahendamata seksuaalkuriteo toime pannud isik, isa on teadmata muul põhjusel.
Neil juhtudel saab laps 19 eurot kuus. Tal ei ole õigust ei elatisele (kohtus mõistetav alampalgaga seotud miinimum 215 eurot kuus), riiklikule elatisabile (100 eurot kuus) ega toitjakaotuspensionile (keskmiselt 190 eurot kuus). Ehk – tegelik isata laps saab viis kuni kümme korda väiksemas summas toetust kui laps, kellel isa ja kogu isapoolne suguvõsa olemas.
Ärme jagame lapsi kastidesse selle alusel, kas neil on sünnitunnistusel isa kirjas või mitte.
Üksikema küsib ministrilt: «Ema asi ja otsus? Kas paaride korral ei ole koguni kahe vanema otsus saada laps, ometi tuleb riik appi, kui üks vanemaist osutub hoolimatuks? Meil on praegu isata lapsi, keda riik toetab väiksemas summas, kui on oma lapsed hüljanud vanema laste elatisabi.»