Lükkad magamaminekut pidevalt edasi? Siin on sulle üks salarelv!

Dagmar Lamp
, Postimehe naisteportaali juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Viktor Cap / PantherMedia / Scanpix

Oled sa üks neist inimestest, kes lükkab voodisseminekut teadmata põhjusel edasi? Sa ju tegelikult tead, mis kell peaksid magama minema, et olla järgmisel päeval puhanud, kuid ometi avastad sa taas, et kell on tiksunud üle südaöö ja sina vaatad ikka veel Youtube’i videoid.

Tuleb välja, et «uneaja prokrastineerimine» on reaalselt eksisteeriv nähtus. Esimest korda kirjeldasid seda harjumust Hollandi teadlased, kes uurisid 2014. aastal 177 täiskasvanud inimese magamaminekuharjumusi. Dr Kroese, kes oli uuringu juht, selgitas toona Washington Postis meeskonna tehtud järeldusi: magamaminekut lükkavad põhjendamatult edasi inimesed, kellel on ka muidu probleeme tahtejõuga. Teisisõnu: kui sinu tahtejõud on üldiselt nõrk, on sul ka tõenäoliselt raske kinni pidada oma unegraafikust.

Kas sellisel juhul üldse on kasu teada-tuntud nõuannetest, kus kästakse magama minna iga päev samal kellaajal, viia sisse unerutiin jms? Käitumisteadlane Dan Ariely selgitab, et on ka teisi võimalusi uneleminekuga, kui teised vahendid ei ole häid tulemusi andnud. Bustle vahendab Ariely sõnu, kelle kinnitusel on hea unehügieen kindlasti oluline, aga sa võid proovida ka midagi uut: muretse endale unesõber!

Kui sa kutsud sõbra või pereliikme appi, kes võtab sinu «unepolitsei» rolli, on suurem tõenäosus, et sa lähed õigel ajal voodisse. Ning kui sa elad üksinda, võid sa siiski unesõbra endale leida – leppige näiteks kokku, et saadad talle igal õhtul samal ajal voodist pidžaamapildi. Ka see õpetab sinu aju, et käes on uneaeg.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles