Lapsele alkoholi maitsta andes peab kindlasti rääkima ohtudest

FOTO: SCANPIX

Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik Maris Jakobson sõnas instituudi spetsialistidega kooskõlastatud kommentaaris, et leidub vanemaid, kes lubavad enda teismelisel lapsel alkoholi kodus proovida, et ta seda täiskasvanute selja taga ei teeks. Igal juhul tuleb aga lastele rääkida alkoholiga seotud ohtudest ja nende vältimise viisidest.

Jakobsoni sõnul leidub lapsevanemaid, kes on seisukohal, et parem on oma teismelisele lapsele ise alkoholi pakkuda või lasta tal kodusel peol alkoholi tarvitada täiskasvanute kontrolli all. Vanemate põhjendus selle juures pidi olema, et muidu juuakse alkoholi kuskil mujal täiskasvanute selja taga nagunii ja võib-olla tervisega rohkem riskides.

«Selles osas, mis on õigeim strateegia oma lapse alkoholiga seotud ohtude eest hoidmiseks, on maailmas erinevates uuringutes jõutud vastuolulistele tulemustele,» märkis Jakobson. Vastuolud tulenevad tema sõnul eelkõige sellest, et alkoholikultuur on piirkonniti erinev.

Jakobson selgitas, et Vahemeremaades on alkoholi tarvitamise eesmärgid teistsugused kui Põhja-Euroopas, kus alkoholi pruukimise eesmärk on joobe saavutamine. «Eesti kuulub selles osas kindlasti põhjamaise «joobekultuuriga» maade hulka, nii et meie peaksime eelkõige vaatama neis riikides edu saavutanud tegevusi.»

«Kõige olulisem on oma lapse alkoholi suhtumise kujundamisel see, kas ja kuidas vanem oskab alkoholiga kaasnevatest riskidest lapsele rääkida ning millist rolli alkohol ise vanemate elus omab ehk kas vanema sõnad ja teod on ka vastavuses,» rõhutas Jakobson.

Lisaks pidi olema oluline julgustada last ka omaealiste grupisurvega toime tulema, kuivõrd väga sageli tehakse rumalusi ja riskitakse tegevustega, mida noor ise õigeks ei pea, kuid ei julge ka teisiti käituda – näiteks joobes juhiga autosse istumine ning sõitmaminek.

«Seega, kui lapsevanem otsustab, et pigem maitsku teismeline esimest korda alkoholi temaga koos ja mitte sõpradega, siis samaaegselt peab kindlasti rääkima ka alkoholiga seotud ohtudest ja nende vältimise viisidest.»

Jakobson lisas, et riskidest rääkimist ei tohiks tegemata jätta ka siis, kui ise lapsele alkoholi ei pakuta. «Alkoholi pakub teie lapsele varem või hiljem tõenäoliselt keegi teine nagunii ning see inimene teda ohtude eest ei hoiata.»

Tagasi üles