Lapse vaktsineerimisest keeldumine muutub raskemaks

Hanneli Rudi
, Tarbija toimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaktsineerimine väheneb Eestis aasta-aastalt.
Vaktsineerimine väheneb Eestis aasta-aastalt. Foto: SCANPIX

Kuigi Eesti laste vähenev vaktsineerimine tegi ärevaks riigikontrolli, siis kaitsesüstimisest keeldumist Eestis karistama ei hakata. Küll aga tahetakse sellest loobumist teha keerulisemaks.

«Kasvanud on näiteks vastutustundetute lapsevanemate hulk, kes on keeldunud lapse vaktsineerimisest, pannes ohtu nii oma lapse tervise kui ka elu, kui tekitades ohtu teiste laste tervisele, kellega vaktsineerimata laps kokku puutub,» ütles novembri alguses riigikontrolör Alar Karis laste tervist puudutavat auditit tutvustades.

Et terviseriskid ei realiseeruks ja tervisehädasid suudetaks ohjeldada, tuleb laste tervisele riigikontrolöri sõnul tähelepanu pöörata juba sünni hetkest. Seda tuleks teha eelkõige tervisekontrollide ja vaktsineerimiste kaudu haigusi ennetades.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialisti Mare Toompuu sõnul on vaktsineerimine Eestis vabatahtlik ning sunniviisiliselt lapsi ei vaktsineerita. «Praktika näitab, et kõige kõrgem vaktsineerimise osakaal on siiski riikides, kus see on vabatahtlik: näiteks Soomes ja teistes Põhjamaades,» rääkis ta.

Toompuu selgitas, et selle taga on hästitoimiv tervishoiukorraldus (sh teenuse universaalne kättesaadavus ja selle lihtsus), inimeste kõrge teadlikkus ning usaldus tervishoiusüsteemi ja üldiselt riigi suhtes.

«Sotsiaalministeerium ei pea õigeks sanktsioone, kuid soovime liikuda suunas, kus lapsevanema otsus last vaktsineerida on toetatud ja motiveeritud ning vaktsineerimisest keeldumine ei saaks olla lihtne ja kaalutlemata,» lisas ta.

Toompuu sõnul on immuniseerimiskava-järgne laste vaktsineerimistega hõlmatus Eestis endiselt üsna kõrge, kuid viimaste aastate jooksul on märgata väikest langustrendi. Laste vaktsineerimine väheneb põhjusel, et üha sagedamini ei soovi lapsevanemad oma last vaktsineerida.

«Seega pole tegu niivõrd korraldusliku probleemiga, kuivõrd elanikkonna suhtumisega,» tõdes ametnik.

Riiklikult tehakse järjepidevalt immuniseerimise kohta teavitustööd ning seda ennekõike vaktsineerimisi korraldavate tervishoiutöötajate teadlikkuse tõstmiseks, sest küsitlusuuringud on näidanud, et lastevanemate jaoks on kõige eelistatum ja usaldusväärsem vaktsineerimise info allikas tervishoiutöötaja.

Toompuu sõnul on küsitlusuuringud näidanud, et vaktsineerimisest keeldumine on enamjaolt lapsevanemate n-ö teadlik valik.

«Teisisõnu on tegu vastuolulise nähtusega, kus tänu vaktsineerimisele on teatud nakkushaigused Eestis suisa likvideeritud või esinevad üliharva ning seetõttu inimeste riskitaju ka muutunud. Neid nakkushaigusi ei peeta enam ohuks ning seetõttu jäetakse ka vaktsineerimata, mõtlemata seejuures, mis see võib kaasa tuua pikemas ja üldisemas perspektiivis,» ütles peaspetsialist.

Sotsiaalministeerium on seadnud eesmärgi võtta edaspidises vaktsineerimisalases teavituses arvesse inimeste muutunud riskitaju ning sellele rohkem keskenduda.

Praegu kehtib Eestis kord, et kui lapse seaduslik esindaja (lapsevanem) on otsustanud keelduda vaktsineerimisest, siis tervishoiuteenuse osutaja küsib selleks kirjaliku avalduse. Kirjalik avaldus on oluline ühelt poolt kinnitamaks, et lapse seaduslik esindaja on oma valikust teadlik ning samuti teadlik sellega kaasneda võivatest riskidest.

«Samuti on keeldumise vormistamine oluline tervishoiuteenuse osutaja kaitseks võimalike vaidluste korral, kui lapse vaktsineerimata jätmine toob kaasa nakkushaigusesse haigestumise ja tervisekahju,» ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Karel Hanni.

Lapse seaduslikult esindajalt võidakse küsida vaktsineerimisest keeldumist uuesti, kui laps vahetab perearsti, asub kooli õppima või vahetab kooli (juhul kui muutub ka koolitervishoiuteenuse osutaja).

Muu maailma praktika

  • Austraalias jäetakse vaktsineerimata lapse pere ilma lastetoetustest.
  • Ameerika Ühendriikides on koolidel ja lasteaedadel õigus ­keelduda vaktsineerimata laste vastuvõtmisest, kui just laps pole meditsiinilistel põhjustel vaktsineerimata.
  • Prantsusmaal on kohustuslik kõigi laste vaktsineerimine difteeria, teetanuse ja lastehalvatuse vastu.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles