Spetsialist annab lapsevanematele nõu: nii tagad oma lapse digiohutuse

FOTO: Erik Reis / PantherMedia / Scanpix

Digi on saabunud igasse kooli ja koju, olgu selle tulek oodatud või ootamatu. Fakt on, et me ei saa sulgeda uksi laste interneti ligipääsule või nutiseadmete kasutamisele, olgu tegemist koolimaja või -õue, tunni, vahetunni, ühistranspordi või koduga. Parim, mida teha saame, on pöörata tähelepanu interneti kasutamise ohutusele ja oskusele käituda probleemsetes olukordades.

Kui kooli jaoks on üks olulisem teema hariduse andmiseks sobilike e-keskkondade valimine, siis kodu jaoks kerkivad esile privaatsust puudutavad küsimused – mida jagada, millal jagada ja kas üldse jagada. Küll aga on digiohutuse alaste pädevuste tõstmiseks vaja kooli ja kodu koostööd. Mõned soovitused, mida saaks kodus teha digiohutusele tähelepanu pööramiseks, annab Tallinna Ülikooli doktorant ja koolitusprogrammi Samsung Digi Pass koolitaja Birgy Lorenz.

 1. Mängige, et õppida! Tänapäeval on digiohutuse õppimine tehtud väga lihtsaks ja seda ülimalt olulist oskust saab mugavalt õppida läbi kaasahaaravate mängude, lõbusate multikate ja asjalike testide. Selleks on loodud spetsiaalselt veebilehed laps.targaltinternetis.ee ja noor.targaltinternetis.ee. Kui võtate eesmärgiks lugeda üks koomiks või mängida üks mäng nädalas, ei ole see kurnav ülesanne, kuid oskus märgata ohtu tõuseb kahtlemata.

Lisaks on neil lehtedel toodud nõuandeid lapsevanemale – kas sina näiteks tead, kuidas kehtib internetis valem 1+1=0?  See ei ole mitte tahtlikult väär matemaatika, vaid interneti kasutamise reegel. Kui kasutada 1 tund internetti/arvutit + seejärel veeta 1 tund ekraanist eemal, tekib täpselt 0 probleemi seoses interneti liigse kasutamisega.

2. Julgusta last küsima ja muret jagama! Tihti märkavad lapsed paremini oma kaaslaste ebatavalist käitumist või vajadust abi järele. Tundub küll iseenesestmõistetav, kuid last on tarvis julgustada rääkima oma kahtlustest, olgu tegemist tema enda või mõne koolikaaslase murega. Levinumad neist on näiteks kiusamine veebikeskkonnas, liiga laialt levinud (avalikud) andmed ja lastele mittesobiv veebisisu. Kooli ja õpilasi puudutavatest muredest saab rääkida õpetajatega, veebis lastele kättesaadava ebasobiva veebisisuga tegeleb Vihjeliin (www.vihjeliin.ee).

3. Arutle lapsega internetiohutuse üle. Võite üheskoos läbi viia nö turvaauditi või erinevate küsimuste üle eraldi arutleda. On oluline teada, kus on kõige suuremad mured internetikäitumises, tehnika kasutamises ja kuidas neid vältida. Kui vanemate klasside õpilased saavad digiohutuse üle arutleda loovtöödes ja viia läbi algtasemel turvaauditi, siis noorematega tuleb kasuks nende asjade üle arutlemine perekeskis.

Mõned soovitused aruteluteemade valikuks:

  • Kui päriselus jätame vanaema juures võtme lillepoti sisse, kas koduse Wifi parool 123456 on sama (eba)turvaline?
  • Kui kasutame perega ühte arvutit sama konto alt, kas see on võrdväärne kausist ühise lusikaga söömisega? Eriti, kui võtta arvesse, et ühe arvutikasutaja viirus nakatab koheselt ka teisi kontosid, mis selle arvutiga kasutuses on olnud?
  • Kui meie koeral on Twitteri konto, mille alt postitab iga meie pereliige, siis kas kellelgi teisel maailmas võiks olla samasugune, mitme inimese poolt kasutatav konto?
  • Kui kasutada nutitelefoni ilma paroolita, siis kas see on sama turvaline, kui jätaksime ostukeskusesse minnes auto uksed lukustamata?
  • Kas salaja vanaisast kiiktoolis pildi tegemine ja sellega talle Facebooki konto tegemine on sobiv jõulukink? Või on see sama hea kingitus, kui lapselapsele vanaonu kasutatud kalossid?

4. Oska ka ise abi otsida. Digiohutuse uuemate trendidega tasub kindlasti kursis olla, et olla ohtudest alati sammu võrra ees. Kui peaks juhtuma, et sa ei oska olukorda lahendada, siis otsi abi oma ala spetsialistidelt. Seejuures tulevad appi nii koolid kui infoportaalid, millede hulgas www.targaltinternetis.ee, www.nutikaitse.ee, www.arvutikaitse.ee ja Lasteabi telefoninumber 116111. Nendelt saavad nõu nii lapsed kui nende vanemad.

Nutikat digikasutust!

Birgy Lorenz on Tallinna Ülikooli doktorant, kes kirjutas teadustöö valdkonnas «Õpilaste digikäitumine ja kool» ja programmi Samsung Digi Pass koolitaja.

Tagasi üles