Kui pimedus teeb liiga: valgusteraapia väega saab ka depressiooni vastu

FOTO: Anna Omelchenko / PantherMedia / Scanpix

Praegusel aastaajal võivad lühenevad päevad ja vähene päikesevalgus olla inimestele igapäevaseks katsumuseks. Eestis ning mujal põhjamaades on seetõttu üha sagedasemaks nähtuseks sügiseti ja talviti esinev sesoonne depressioon, mille tüüpilisteks ilminguteks on energia ja keskendumisvõime vähenemine, suurenenud unevajadus ja alanenud meeleolu. Kuna sümptomeid aitab leevendada eelkõige valguse käes viibimine, siis on üheks levinumaks ravimeetodiks valgusteraapia.

Meetodist ning selle mõjudest räägib lähemalt Keha ja Meele Teraapiakeskuse nõustaja-psühhoterapeut Aili Tamming.

Aili Tamming

FOTO: Erakogu

Sügisdepressiooni peamiseks põhjuseks on vähene valgus

Valgusteraapia näol on tegemist tunnustatud revimeetodiga, millega ravitakse eelkõige valguse vähesusest tingitud vaevusi nagu sügismasendus ning erinevad naha ja elundkondade talitluse häired. «Valgusteraapia on omamoodi kunstpäike, mis leevendab meil põhjamaades väga levinud kevadväsimust ja talvemasendust,» selgitab Tamming.

Valgusravi mõjutab Tammingu sõnul organismi bioloogilist ööpäevarütmi. See aitab reguleerida heaoluhormooni serotoniini sünteesi, pidurdab mõningal määral unevajadust suurendava hormooni melatoniini nõristumist ning muudab olemise reipamaks. Seega on valgusteraapia soovituslik neile, kellele on tuttavad pimedal ajal tekkiv masendus, jõuetus, pisarate käepärasus, tüdimus kõigest, unehäired, suurenenud magusavajadus ja kaalutõus. Samuti lisab terapeut, et erinevalt farmakoloogilistest ravimeetoditest puuduvad valgusravil ebasoovitavad kõrvalmõjud.

«Arsti suunamiskirja valgusteraapiasse pöördumise puhul ei nõuta, kuid kindla diagnoosiga inimestel  tasub oma plaanidest raviarstile igal juhul rääkida. Ravitoime saamiseks on soovitav võtta 1–3-nädalane kuur igapäevase valgusravi seansina ja vajadusel korrata seda ühe-kahe kuu pärast. Kõige parem oleks teha kuur profülaktiliselt,» räägib Tamming.

Pimedal ajal üha sagedamini esineva sesoonse depressiooni sümptomite üheks peamiseks põhjuseks on Tammingu arvates just vähene valgus. Sügisel ning talvel on päevad lühemad ning päikest ja naturaalset valgust seega märksa vähem. «Inimese keha võib võrrelda taimega – ka taim ei kasva normaalselt, kui ta piisavalt valgust ei saa. Mõni taim venib pikaks ja peenikeseks, mõni teine aga sureb hoopis ära. Paljud meie kehas toimuvad protsessid on samuti mõjutatud valgusest ning kui seda napib, võib tulemuseks olla suur hormonaalne segadus,» toob Tamming näite.

Valgus mõjutab ka sugutungi, mistõttu võib sügis-talvisel perioodil sageli ilmneva libiidolanguse suuresti kirjutada just valguse nappuse arvele. «Küllap on paljud märganud, et puhkusereisile sõites tundub vastassugupool eriti ahvatlev olevat. Enamasti peetakse põhjuseks seda, et puhkusel on ometi kord aega armastust nautida, aga tegelikult aitab kaasa ka suurem doos valgust,» kirjeldab Tamming. Samuti on eestlasi pidevalt kimbutav D-vitamiini puudus suuresti tulenenud vähesest päikesevalgusest.

Tavalampidest valgusravi mõjusid loota ei tasu

Valgus on inimeste eluks nii oluline, et juba 1970. aastatel mõiseti, et valgusosakesi tuleks käsitleda kui ravimit ning tänapäevases meditsiinis kasutatakse valgust erinevatel otstarvetel. Päikesevalguse ja UV-kiirguse abil on ravitud tuberkuloosihaigeid, punast valgust on kasutatud rõugearmide ära hoidmiseks. Meditsiinis kasutatakse desinfitseerimiseks ja bakterite hävitamiseks sinist valgust, samuti ravitakse selle valgusega vastsündinute kollatõbe. Spordimeditsiinis kasutatakse lihastraumade leevendamisel infrapunavalgust ning moodne haavade- ja armiravi oleks mõeldamatu laservalguse abita.

Valgustugevuse mõõtmiseks loodud lausa eraldi mõõtühik – lux. «Ka kõige sombusema sügisilma puhul on soovitav veeta vähemalt 30 minutit õues sest seal on kordades rohkem valgust kui kõige paremini valgustatud lampidega ruumis,» kirjeldab Tamming. Ettekujutuse loomiseks lisame erinevat liiki valgusallikate tugevused:

  • päikesepaistelisel päeval: 100 000 luxi
  • teraapialambi maksimaalne tugevus: 10 000 luxi
  • kevadel väljas, mõni minut peale päiksetõusu: 10 000 luxi
  • hästi valgustatud ruumis: 500-1000 luxi
  • koduvalgustus: 300-500 luxi
  • päiksevalgus siseruumis, talvel: 50-100 luxi
  • küünal ühe meetri kaugusel: 1 lux

Igapäevane koduvalgustus jääb seega valgusravi efektide saamiseks nõrgaks. See-eest on soovi ning vajaduse korral võimalik soetada valgusravi lampe, millest tuntumad on firma Innosol lambid ning mis on mõeldud just igapäevaseks kodus kasutamiseks. «Need toetavad ja aktiveerivad meie organismi talitlemist sügis-talvisel perioodil,» räägib Tamming, lisades, et meie kliimavöötmes kulub kodune valgusravi lamp kahtlemata marjaks ära.

«Koduseks kasutamiseks mõeldud valgusravi lampide puhul on soovitav veeta pool kuni kaks tundi igapäevaselt lambi läheduses. Seda võib kasutada arvutiga töötamise või lugemise ajal, olles lambist umbes 25–50 cm kaugusel. Sarnase toime ja tugevusega lampe kasutatakse ka spaades olevates psühhosolaariumites ja valgusravi kabinettides. Need sisaldavad täisspektri valgust ehk valget valgust.»

Professionaalseks kasutuseks on mõeldud monokromaatne ehk samasageduslik valgusteraapia aparaat, mille toime on organismile tugevam. Need on kasutusel erinevates tervise - ja teraapiakeskustes üle maailma. Eestis viiakse monokromaatse valgusravi seansse läbi Tallinnas Keha ja Meele Teraapiakeskuses. «Samasageduslik valgusteraapia tugevdab immuunsüsteemi ja rakkude ainevahetusprotsesse kehas, aidates seeläbi organismil toime tulla erinevate vaevustega.»

Vajadusel on valgusteraapia seansse võimalik kombineerida nõustamise ja psühhoteraapiaga, mis on olnud eriti tulemuslik just depressiooni, ärevushäirete ja muude muutlike ja tugevate tundeseisundite esinemise korral. «Peale seanssi on inimestel enesetunne hea, mõnel tekib ka tunni jooksul eufooriline tunne, mis jääb kestma vahel paarist tunnist paari päevani. Mõni on seanssi järgset mõju võrrelnud päikeselise puhkusega talvisel ajal,» kirjeldab Tamming, kelle sõnul on valgusteraapia üks viis, kuidas muuta sügisene hallus värviliseks ning tugevdada enda organismi.

Tagasi üles