Naisteühenduste ümarlaud tunnustas varjupaikade liitu

FOTO: Franck Camhi / PantherMedia / Scanpix

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) austas möödunud nädalal 13. Valge Lindi auhinnaga Eesti Naiste Varjupaikade Liitu, tunnustades sellega liidu kümne aasta tööd vägivalda kogenud naistele ja lastele kvaliteetse tugikeskuse teenuse ülesehitamisel põhimõttel, et asjatundlik ja vajadustele vastav abi oleks kättesaadav igas Eestimaa nurgas. Valge Lindi auhinna saanud naiste tugikeskuseid aga võib oodata hääbumine.

«Eesti Naiste Varjupaikade Liidu tegevus ühtse naiste tugikeskuste süsteemi ülesehitamisel on suurepärane näide, kuidas kodanikualgatus ja koostöötahe suudavad luua muutusi. Naiste tugikeskuse teenus on kodanikualgatuse korras välja arendatud vastavalt vägivalda kogenud naiste ja laste spetsiifilistele vajadustele, millele riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad universaalteenused ei suuda vastata,» ütleb Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja Harda Roosna.

Naiste tugikeskuste teenust nimetas edulooks ka reedel, 25. septembril Riigikogu konverentsisaalis toimunud ENÜ konverentsil «Räägime naiste õigustest» esinenud sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter.

Samuti esitles Eesti riik naiste tugikeskuste teenust eduloona ka ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW) viimase kaheksa aasta tegevusi kokku võtvas riigiraportis.

Kas teadsid, et…

  • Naiste tugikeskused töötavad alates sellest aastast kõigis 15 maakonnas, teenust osutavad sel eesmärgil loodud mittetulundusühingud.
  • Teenuse osutamist on seni rahaliselt toetanud Sotsiaalministeerium, kuid ööpäevaringse valmisoleku tagamiseks on väga oluline roll ka vabatahtlikul tööl.
  • Vägivalda kogenud naistele ja nende lastele pakutakse esmast kriisinõustamist ja juhtumipõhist nõustamist, vajadusel ajutist turvalist majutust, psühholoogi või psühhoterapeudi abi ja õigusabi.
  • Tänavu esimesel poolaastal otsis naiste tugikeskustest abi üle 1000 naise.
  • Eesti kõrgkoolides on hakatud naistevastase vägivalla teemalisi valikkursusi pakkuma alles paaril viimasel aastal, ühelgi erialal ei ole nende läbimine aga tänaseni kohustuslik. Selleks, et osutada vägivalda kogenud naistele kvaliteetset abi ja vältida naiste taasohvristamist, on vaja põhjalikke teadmisi naistevastase vägivalla olemusest.
  • Selle tingimuse täitmiseks on Eesti Naiste Varjupaikade Liit läbi aastate korraldanud tugikeskuste töötajatele ja vabatahtlikele kokku üle 1000 tunni naistevastase vägivalla teemalisi baas- ja täiendkoolitusi.
  • Koolitusprogrammid tuginevad rahvusvahelistele tõenduspõhistele soovitustele, uuringutele ning kodu- ja välismaiste ekspertide praktilistele kogemustele. Koolitatud on ka tugikeskuste maakondlike koostöövõrgustiku liikmeid, et tagada eri valdkondade spetsialistide ühtne arusaam naistevastasest vägivallast.
  • Eesti Naiste varjupaikade Liidu järjekindla töö tulemusel on Eestis tekkinud arvestatav hulk spetsialiste, kes mõistavad naistevastase vägivalla olemust ning oskavad vägivalda kogenud naisi ja lapsi tulemuslikult abistada.

Allikas: ENÜ

Mis on Valge Lindi auhind?

Auhinna andis üle (vasakult) ENÜ eesistuja Harda Roosna, võtsid vastu Eesti Naiste Varjupaikade liidu esinaine Eha Reitelmann ja maakondade naiste tugikeskuste esindajad. Vaikivate tunnistajate siluettidel on kirjas hääbumismisohus tugikeskuste nimed ja nende poolt aastate jooksul abistatud vägivalda kogenud naiste arv.

FOTO: Helja Kaptein

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud annab Valge Lindi auhinna välja igal aastal 25. novembril, kui ülemaailmselt tähistatakse naistevastase vägivalla vastast päeva.

Auhind antakse välja üksikisikule või organisatsioonile, mis möödunud aasta/aastate jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Eelmisel aastal pälvis Valge Lindi auhinna pikaajalise töö eest naiste tugikeskuste ja naiste tugitelefoni 1492 juures psühhoterapeut Kait Sinisalu. Varasematel aastatel on auhinna saajateks olnud politsei, kohalike omavalitsuste, ajakirjanduse ning ka justiits- ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Allikas: ENÜ